Kommentaar

Katrin Laur | Välistööjõule ei saa lootma jääda (5)

Katrin Laur, režissöör, 22. august 2018, 17:21
 
Kui Saksamaa uus valitsus lõpuks pool aastat pärast valimisi ametisse astus, oli üks põletavamaid probleeme hooldajate ja põetajate põud. Lehed kirjutavad, et ikka veel on puudu 50 000 töötajat. Sotsiaaldemokraadist tööminister Hubertus Heil lubab välismaistele tööotsijatele selleks otstarbeks pooleaastast viisat – jutt käib eelkõige albaanlastest.

Koalitsioonipartnerid CDU (Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit), mida seni on konservatiivideks peetud, ja SPD (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei) on ühte meelt, et probleemi on võimalik lahendada vaid välismaiste töötajate abil. Kuid kuidas saavad hooldajateks olla inimesed, kes ei oska kohalikku keelt?

Probleem muutus teravaks 2011. aastal, kui liidukantsler Angela Merkel tegi – ametlikult küll tollase kaitseministri Guttenbergi otsusega – lõpu ajateenistusele. Need noored mehed, kes ei tahtnud sõjaväes teenida, olid samal ajal sotsiaalteenistuses – hooldasid abivajajaid. Ajateenistuse kiiret ja kellegagi läbi arutamata lõpetamist peetakse muide üheks Angela Merkeli kahjulikematest otsustest.

Mõne nädala eest tuli CDU peasekretärilt Kramp-Karrenbauerilt ettepanek taastada sõjaväekohustus. Mõte kogus kiiresti toetust. Pakuti välja, et paralleelselt võiks viia sisse kohustusliku sotsiaalaasta ka tütarlastele. Seesama konservatiivne valitsev partei laskis aga ettepaneku vähem kui nädalaga põhja – ilmselt tuli käsk väga kõrgelt, sest populaarne idee kadus nagu vits vette. Kohustuslik aasta olevat orjus, ekspluateerimine ja vabaduse vastand. Selle asemel pakuti välja idee hakata värbama Saksa sõjaväkke mehi välismaalt.

Kes lõikab sisserändedebatist kasu?

Selle taustal mõjus ootamatult ja värskendavalt see, mida uue poliitilise liikumise (parteid ei ole mitte ainult Eestis halva maiguga) Aufstehen (Tõuske Üles – K. L.)  juht Sahra Wagenknecht räägib liikumise ellukutsumise põhjustest.

Sahra Wagenknecht on 49aastane ilus naine, kes eelistab riietuda punasesse ja toonitab oma sarnasust Rosa Luxemburgiga. Ta on üks Vasakpartei kahest juhist ja omaaegse juhtiva sotsiaaldemokraadi, nüüd ammu radikaalseks muutunud punase Oskar Lafontaine’i abikaasa. Wagenknecht on sündinud ja üles kasvanud Ida-Saksamaal.

Muidugi räägib ka AfD (Alternatiiv Saksamaale) põgenikest ja sisserändajatest – ei teagi, millist sõna peetakse antud kontekstis korrektseks. AfD seisukohtadest ja tegemistest pole aga paraku riigimeedias midagi lugeda, ja kuna nad on Putini toetajad, siis ei huvita mind see eriti. Punased aga, nagu ka roosad ja muud sorti vasakpoolsed, on Saksamaal heas kirjas.

Vasakparteil on veel ka teine esinaine – Katja Kipping. Tema on samal seisukohal nagu Sotsiaaldemokraadid ja Rohelised, et sisserändajatele peavad uksed valla olema. Et arutelud selle üle, kui paljud Saksamaa neid vastu võtta jõuab, on häbematus, populism jms. Kolmanda vasakpoolse partei Roheliste toetus on selle seisukohaga koguni kasvanud (umbes 15%). See vastab nende valijate – haritud, hea sissetulekuga ja n-ö progressiivse maailmavaatega inimeste – ootustele. Sotsiaaldemokraadid, Saksamaal traditsiooniliselt tugev rahvapartei, on aga kaotanud sisserände ja globaliseerumise toetamise tõttu suurema osa oma valijaid. Seega hakkab AfD neist toetuse hulgalt ette jõudma.

Sahra Wagenknecht arvestab õigesti, et vasakpoolne ja tavaline lihtne sakslane ei toeta sisserännet, saati siis piiramatut. Tõuske üles on seadnud lipukirjaks, et Saksamaa ei pea töötajaid värbama välismaalt, vaid neid tuleb ise kasvatama. Rahvaliikumise toetus kasvab iga päevaga ja esimest korda elus olen mina, vana konservatiiv, vasakpoolsetega ühel meelel.

Ootame Süüriast uusi haritlasi?

Tõepoolest – sakslased ei ole ju välja surnud. Suur riik, koolisüsteem ja ülikoolid töötavad, võin ma kinnitada. Kuhu siis kaovad inimesed, kes peaksid hooldama eakaid, teenima sõjaväes või ravima haigeid?

Lugesin hiljuti Inglise majandusteadlase Paul Collieri intervjuud. Ta on 40 aastat tegelnud Aafrika riikide majanduse ja arenguga. Collier räägib seda, millest minu arust iga terve mõistusega inimene peab aru saama – midagi on väga valesti, kui Londonis töötab rohkem Sudaani arste kui terves Sudaanis kokku. See tähendab sealsetes ülikoolides õppinud Sudaani arste. Collier kiidab tänapäeva Ghanat ja selle valitsust, ent kurdab, et riigil on raske edasi minna, sest nad ei saa ju pakkuda samu palkasid nagu Euroopas. Nende hulk aga, kes on ennast Euroopasse teele sättinud, ühe kasvab, kurdab mulle ka minu Ghanast päri üliõpilane.

Meenub hiljuti ilmunud artikkel sellest, kuidas värskelt ülikooli lõpetavaid Eesti arste meelitatakse Soome suurte palkadega. Kui nad lähevadki sinna, siis äkki siirduvad soomlased ehk Norrasse? Sakslased Norrasse ja Šveitsi. Ida-eurooplased aga Saksamaale, Inglismaale, Prantsusmaale. 40% kõrgharidusega süürlastest on juba Saksamaal. Mis jääb üle Süürial teha, kui sõda lõpeb? Koolitada uusi haritlasi nendele riikidele, kes ei suuda oma noort põlvkonda niimoodi kasvatada ja harida, et nad oskaksid ja tahaksid tööd teha?

Poliitikud on kaotanud kõigis Euroopa riikides rahva usalduse. Olulisim põhjus on selles, et nende juhid ja poliitikud ei julge rääkida sellest, mis on inimestele tähtis. Ei pea olema kurikaval nagu Putin, et sellest segadusest kasu lõigata. Ehkki tegelikult on viimane samas olukorras, kui lääneriigid – venelased lähevad välismaale ning tööd teevad Aasia vabariikidest sisse toodud võõrtöölised, kellega koos on juba ammu jõudnud Venemaale nende peredki, kes elavad seal ilma integreerumata ja keelt oskamata. Koolis peavad nende lapsed küll vene keeles rääkima.

Eestil on see eelis, et me pole kedagi koloniseerinud. Meil on ka sisserändajad, aga vähemalt ei pea me selles endid süüdistama, et nad siin on. See peaks meil võimaldama tänapäeva orjakaubandust paremini läbi näha ja mitte lootma sellele, et riiki saab jätkusuutlikult nn võõrleegionäridega üles ehitada. Parem ajada vaesemalt läbi, seada suu seki järgi, nagu vanad inimesed ütlesid. Kõige muu eest tuleb arve tasuda meie lastel ja lastelastel, ning see saab olema kallis.

5 KOMMENTAARI

u
Uuel põlvkonnal 23. august 2018, 09:16
on ainult üks kohustus - kasvada jätkusuutlikuks.
Ja neilt selle täitmist mitte nõuda??
a
aeg näitab 23. august 2018, 08:29
Varsti tuleb uus äraminejate laine, kuna tuleb energiat säästvate majade ehitus mida paljud ei saa endale lubada .Kohalik ehitustegevus jääb soiku ja inimesed lähevad jälle mujale tööd otsima.
Loe kõiki (5)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee