kooli abc
(Envato Elements)

„Kui laps on käinud lasteaias ja saanud oma nii-öelda vitsad kätte, paraneb tema tervis kooliminekuga oluliselt. Lasteaia ealistel ongi immuunsüsteem selline, et ta võib olla 10-12 korda aastas haige ja see on täiesti normaalne. Võib loota, et koolis on laps juba palju tugevam ega jää iga kuu viirushaigustesse,“ räägib perearst Triinu-Mari Ots.

Seetõttu toonitab Triinu-Mari Ots, et laste vati sees hoidmine ei kaitse neid tulevikus haiguste eest. Lisaks nõrgale immuunsüsteemile levivad lasteaias haigused ka seetõttu, et põnnid on pidevalt ninapidi koos, kooliajal pole aga käte kokkupuudet enam nii palju. Teisalt on lasteaias olemas kasvataja, kes pidevalt hädavajalikke hügieeninõudeid meenutab.

„Kui lasteaias tuletatakse iga kord enne sööki ja pärast tualetis käimist meelde, et on vaja käsi pesta, siis koolis ju sellist inimest ei ole. Seetõttu on enne kooli minemist lapsevanemate suur töö rääkida see kõik üle,“ leiab Ots.

Ülioluliseks abinõuks viiruste vastu võitlemisel on klassiruumi tuulutamine. „Koolis istuvad lapsed 45 minutit umbses ruumis, seetõttu tuleks vaheajal minna klassist välja ja ruumi tuulutada. Värske õhk on viiruste vaenlane,“ lausub Ots. Lisaks tasuks lastele meelde tuletada, et võimalusel võiks igal vahetunnil käsi pesta, võõra harjaga juukseid ei kammita, köhides ja aevastades käsi suu ette ning liigset kehalist kontakti otsima ei pea.

Laps võiks käia vähemalt ühes trennis

Triinu-Mari Otsa sõnul algab laste tervis juba kodust. „Laps peab kodus korraliku hommikusöögi sööma, koolis aga sooja toitu. See aitab ära hoida ka ebatervisliku näksimise,“ toob perearst välja. Kui koolipäev on pikk, siis tasuks lastele koolikotti poetada mõni tervislik snäkk. Kindlasti vältida ülesöömist.

„Kui laps toitub tervislikult ja mitmekesiselt, siis ei pea tarbima mingeid lisavitamiine. Ainus erand on D-vitamiin. Suvise soojaga pole seda vaja, kuid sügisel küll. Seda võib nimetada koolilapse vitamiiniks – kui laps käib koolis, siis peab ta D-vitamiini saama,“ kinnitab perearst.

Haiguste ärahoidmise seisukohalt on olulisel kohal ka füüsiline aktiivsus. „Iga laps, alates koolieast, peab käima vähemalt ühes trennis. Füüsiliselt aktiivsed lapsed on tervemad ja viirushaigustele vastupidavamad,“ sõnab Ots. Teisalt ei tohiks trennidega üle pingutada. „Trenni mõte on see, et laps saaks füüsilise aktiivsuse harjumuse. Selles vanuses ei pea hakkama last tippsportlaseks koolitama,“ rõhutab Ots.

Perearst nendib, et lasteaiast kooli mineva lapse jaoks on tegemist suure muutusega ja ta hakkab kindlasti varasemast rohkem väsima. „Lapsed on arukad – kui nende keha ja enesetunne ütlevad, et on vaja puhata, siis peab seda ka tegema,“ leiab Ots. Teisalt paneb perearst vanematele südamele, et iga väikese nohu ja köha pärast pole mõtet last koolist koju jätta. „Ta peab jääma koju, siis kui on väsinud ja tunneb end kehvasti,“ teatab Ots.

Jaga artiklit

3 kommentaari

N
No  /   02:16, 26. aug 2018
Ei ole päris nii. Hügieeniga nakkuste vastu ei võitle. Pigem suurendad haigestumise ohtu. Esmane on organismi enda vastupanu võime, piisavalt elujõuline iseenda mikrofloora. Siis on sissetungijatel vähem võimalusi. Elementaarset puhtust on vaja pidada, aga mitte liiale minna. Lastel on immuunsüstemi ülesehitamine eriti tähtis. Toitumine ja keskkond on võtmesõnad. Meditsiinisüsteem kahjuks ei tegele organismi immuunsüsteemiga vaid tagajärgedega.
M
Moderaator korjas uuesti ära.   /   10:18, 24. aug 2018
Tundub, et keelatud tabusõnade nimekiri ja vihakõnedeks arvamise alused on vist taas pikenenud.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis