12
fotot
TRUMMID ÖÖS: Korraldajate sõnul mängis trummialal korraga koos kuni paarsada trummarit. (Marko Kadanik)

Nädalavahetusel, kui Eestis valmistuti taasiseseisvuspäevaks, peeti lõunanaabrite pealinnas Riia päevi. Kahepäevasel üritusel jagus tegevust keskajast kuni trummifestivalini. Riia päevade põhiüritused koondusid Daugava kaldale. Liiklus mitmerealisel autoteel oli suletud – seda, et seal on tavapäevadel üks põhilisi Riiat läbivaid magistraale, meenutasid vaid kaubandustelkide vahel turritavad valgusfooripostid.

Festivalialale oli püstitatud üsna mitu lava. Kõige rohkem räppi, lavaakrobaatikat, valgusmöllu, tuld ja suitsu nägi muidugi pealaval, mis ei teeks mõõtude ja varustuse poolest häbi ka kuulsaimatele maailmastaaridele. Esinejaid oli lisaks Lätile veel mitmest riigist, näiteks Poolast, Leedust, Tšehhist ja Koreast. Kuid Riia päevade naelaks oli siiski pühapäevane trummifestival.

Riia päevade trummietendus (Marko Kadanik)

Trummid kõlasid festivalialal pidevalt, need saatsid kõike kankaanist klassikani. Ja loomulikult soolod – nii mõnigi kord sekundeeris ühel laval mängivale trummarile keegi teiselt lavalt. Peale selle veel trummiala, kus võis korraldajate sõnul mängimas näha korraga kuni kahtsadat trummarit. Kokku käis lavadelt läbi 300 trummari ringis. 

Nagu viitab ka juba kolmandat korda toimuva ja ka Põhjamaade suurima trummiürituse nimi Baltic Drum Summit (tõlkes umbes „Baltimaade trummikogunemine“), oli trummareid kokku tulnud kõigist kolmest Balti riigist. Eestist esindas neid Siim Koppel. Mõeldud oli ka kõige väiksematele: nende jaoks oli sisustatud trummide töötuba.

Kuid Riia päevad ei piirdunud vaid Daugava kaldaga. Vanalinna arvukatel väljakutel olid end sisse seadnud rahvatantsijad, keskaegse kraami müüjad ja käsitöölised. Sepad ja pottsepad niikuinii, aga eksootilisemad olid näiteks laastukorvitegijad ja köiepunujad. 


Siim Koppel Riia päevadel trumme mängimas (Erakogu)

Toomkiriku väljaku olid aga vallutanud ligi paarsada karukuju, kellest igaüks esindas eri riiki ja oli ka kaunistatud konkreetse riigiga seotud kunstniku poolt.

Näiteks Eestit esindav karukuju, mis oli küll koos Jaapani omaga üks väljapaneku minimalistlikumaid, oli kaunistatud kunstnik Katrin Koskaru poolt.

Pühapäeva pärastlõunal kihas Riia keskvaksali esine aga eestlastest. Eesti ja Läti 100. aastapäevale pühendatud, juba ette sajandi matšiks ristitud ning Euroopa meistrivõistluste valiksarja kuuluvale Eesti ja Läti võrkpallikoondiste mängule oli kaasa elama ja koduvõistkonda toetama tulnud umbes 2000 Eesti võrkpallifänni, kellest vähemalt pooled ka vaksaliesisel platsil olid.

Seal soojendas neid lavalt, mida ehtis samuti Riia päevade embleem, enne mängu algust kõigepealt räppar Genka ehk Henry Kõrvits oma paremate paladega. „Eestlane on välismaal ikka palju avatum ja julgem,“ kiitis ta hiljem Õhtulehele kohale tulnud publikut. Samuti märkis ta, et nii varasel kellaajal polegi ta varem kontserti andnud. 

Tema järel tuli lavale Justament, kes tõi peale oma lugude paremiku kaasalaulmiseks välja ka nii mõnegi rahvaliku laulu, näiteks „Saa vabaks, Eesti meri“ ja veel üsna hiljutise hiti, mis on tuntud lauluridade „saada pruuniks teiseks juuniks“ järgi.

Edasi koondusid eestlased aga mõneks ajaks kogu Riia kesklinna liikluse halvanud rongkäiguks ja suundusid Tallinna tehnikaülikooli meeskoori laulu ning politseieskordi saatel Riga Arena suurhalli mängule kaasa elama. Nüüd on muidugi teada, et „sajandi matši“ võitsid eestlased.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis