Riik on otsustanud väiksemaid sünnitusosakondi sulgeda ja ilmselt tuleb paraku sellega kohaneda, kuigi ei tahaks. Üks viis turvaliselt kohanduda, millest ka artikkel räägib, võiks olla assisteeritud kodusünnituste arvu suurenemine. See tähendab siis seda, et sünnituse juurde tuleb suurte kogemustega kodusünnituse ämmaemand ning laps sünnib tema valve all turvaliselt kodust lahkumata. Vaadates assisteeritud kodusünnituste statistikat on näha, et tõesti on nendel sünnitusel naiste ja laste eest hästi hoolt kantud ja midagi traagilist on juhtunud haruharva kui üldse. On aga üks probleem, mis artiklist välja paistab. Autor pakub, et võikski sünnitada rohkem kodus ja kasutada seejuures koolitatud ämmaemandaid ja keegi kätt ette ei pane. Kahjuks aga ei saa hetkel tulla assisteeritud kodusünnitus appi olukorras, kus kohalik sünnitusosakond on suletud. Sellele on käe pannud ette seadus, mis keelab assisteeritud kodusünnituse kaugemal kui 30km lähimast sünnitusosakonnast. Kurioosum on selline, et haigla lähedal võib ämmaemand tulla sünnitajat abistama, aga kaugemal mitte ja kes soovib siiski kodus sünnitada peab seda tegema ilma professionaalse abita ja omal vastutusel. Lahendus võiks olla selles kui seaduse muutus usaldaks kodusünnituseämmaemandaid ka kaugemal töötama. Kui suur see distants kodu ja haigla vahel maksimaalselt võiks olla, saaks selguda dialoogist kodusünnituseämmaemandatega.
jaburaks kisub see eluke siin. Ilmselt on majandusest arusaamine praegusele valitsusele nagu hiina keel. Kahjuks ei ole nii, et võtame ühest tulbast ära ja paneme teise juurde ning lõppsumma ei muutu. Selline valem kehtib ainult matemaatikas, aga ei kehti majanduses. Ei ole nii, et tõstame alkoaktsiisi ja kohe riigikassasse laekub raha rohkem. Arvestada tuleb ühendatud anumate teooriaga - lähiriikidega. Eesti vaevleb laste puuduses ja sünnitusmajad pannakse kinni? Töötukassa ja haigekassa on miinustes, aga tehakse hirmakallis nimevahuts. Need viimased kaks tegevust on juba täiesti ajuvabad. Siis korraldatakse Eesti 100 ühislaulmine ja küsitakse rahva käest piletiraha, kusjuures on ka priipääsmetega valitud-kutsutud külalised. Samas on Lasnamäe päevad Lauluväljakul osalejatele priid? Kõik ei tule eman meeldegi, mida see valitsus on tahtnud teha ja millega ikka väga mööda on pandud. Kuidas on võimalik, et see valitsus ikka veel püsib?
Eks nii lähebki paratamatult. Mida imet sinna haiglasse minna. Lapse soojas hoidmisega saab igaüks hakkama, kel ilmaga nähtavat vaimupuuet ei ole. Enamus saaks edukalt kodus sünnitatud. Haigla on vajalik juhuks kui tekib komplikatsioone. Viimase aja trend on haiglatel sünnitajaid tuhudes koju tagasi saata. Ei hakkaks küll niimoodi valudes edasi-tagasi heegeldama, parem olen rahulikult omas kodus.
HÄBI! Kui 2-3 põlve tagasi, meie esivanemad asutasid külakoole, arsti-punkte, apteeke, külapoode ja seda hoolimata, et rikkust nende rahakotis ei olnud! Aga saadi hakkama, tuldi toime. Lapsed sündisid ja neid koolitati, elukvaliteet tasapisi paranes. Ja nüüd, istutakse nõukogudes suurte palkadega, iga aasta uus mersu, soojamaa puhkus 3-4 korda aastas... Ikka vähe!
Tuletame nüüd meelde, millise põhiargumendiga L-Eesti sünnitusosakondade sulgemist õigustati! Et väiksemates haiglates ei saavat täit turvalisust tagada! Ja mis siis nüüd? Sünnitage, kus iganes, ainus nõue, et laps maha ei jahtuks!
Eesti mees on pandud-kohustatud vastu võtma sünnitust, nii autos, põllul kui ka tee ääres. Ja nii võtab sõna ämmaemand, kes peaks olema käinud koolis vene ajal. Mina sama vana naisena tean, kuidas mu esiklaps ei hakanudki karjuma ja minu kallis(nüüd surnud ja oli suure südamega) ämmaemand Tiina Aas teda elule tagasi aitas. Ja nüüd samasugune ametilt arvab, et seda võib teha mees ... Meenub veel, et koheselt toodi öösel kell 4 kohale lastearst. Ja mu tütar on terve, on ajakirjanik. Kuid kui seda kõike oleks teinud mu eks, kahtlen ...
Nüüd hakkabki ilmuma selliseid artikleid, mis peavad normaalususeks maantee ääres autos sünnitamist. Kuidagi on vaja õigustada neid inimestele näkku sülitavaid otsuseid sünnitusosakondade kinnipaneku kohta. Aga raha on selleks , et ullike Sikkut näitab rohelist tuld Haigekassa nimevahetusele. Tegelikult pole Eesti demokraatlik riik !
Saadeti järgi transpordi kiirabi. Kui auto oli maja ees. Suutsin veel autosse kobdida( ootasin koridoris) kohe sealsamas sündis ka laps. Kuid ühtki tekki ega lina kiirabiautos polnud. Tõmbasin oma kotist valja saunalina. Laps oli kõhupe. Mul oli suht külm. Ja siis tuli taluda 50 km Tallinna sõitu rappuval Pääsküla - Pärnu mnt. ( Hiiu oli jube lõik). Keegi ei tundnud huvi, kas on soe või külm. Aasta oli 2007
Kas alates 10.09.18 kantakse ravikindlustusmaks abikaasade pangakontole? Kelle kontole kanda üksite naiste ravikindlustussumma. Või mis sest maksust nüüd üldse saab?
Ei tahaks olla nende sünnitajate nahas,/ 17. august 2018 22:25
kes talveperioodil sünnitavad. Kui lähikodulinna sünnitushaiglad on suletud ja tuleb sõita Tartusse või mujale kaugele. Kui sõidutingimused on kohutavad, et parem oleks liiklusesse mitte minna, teed libedad, meeletu lumetuisk. Lisaks hirmule sünnitamise ees on ka veel hirm, kas sünnitusmajja üldse keegi elusana jõuab. Kõigil pole ka häid ja mugavaid autosid. Ja huvitav, mis selle lapse sünnikohaks märgitakse, kes kuskil mingil maanteel sünnib?!
Pigem olla kodus soojas kui hakata läbi külma ja tuisu sõitma. Ei ole tänapäeva meestel teadmisi ega oskusi sünnitusi vastu võtta, kui veel juhtumisi verd ka kardab siis minestab juurde ära.
Aga Eestis elatakse ja saadakse lapsi igal pool. Ongi kohti, kus lähim sünnitusmaja on 70-80km kaugusel. Selle pärast, et kaks-kolm korda elus peab logistika natuke rohkem läbi mõtlema, ei hakka keegi sünnitusmaja järgi endale elukohta otsima. Sünnitus ei ole iial planeeritav. Mina ja mu laps oleksime äärepealt surnud, kui elasin vähem kui kilomeeter ühest kõrgema taseme sünnitusmajast. Kui ühe järgmise lapsega elasin 80km kaugusel vajalikust sünnitusmajast, polnud probleemi. Sai rasedus jälgitud ja õigeaegselt kohale ka. Kui halate, et sünnitusmaja peab olema iga nurga taga, siis olge nii vinged, et sünnitage lapsi ka. Rohkem kui praegu. Meil maal naised ei hala. Saavad lapsi ka.
Kuhu niimoodi välja jõuame? Haiglad ja inventar on olemas, ämmaemandad ja arstid ka. Kas haiglatest saavad nüüd kohvikud või puhkekeskused? Järgmisel töö(tu)kassa külastusel palun minule koolitusi selleks, et edaspidi põllul ja maanteel haigla ja arstide kompetentsi kuuluvate asjadega hakkama saada
Milleks siis haiglad on? Ja arstid kus on? Ma ei oska kriisiolukorras isegi kunstlikku hingamist teha ja verd nähes läheb pilt tasku hoolimata sellest, et olen mitmeid-setmeid kordi esmaabikoolitust saanud.
Hirmus vaadata - nii rõõmsa näoga ütleb, et sünnitage kus tahate, küll meie lapsukese üle kaalume. Mida neil muud seal haiglas siis teha on, kui laps on sündinud, nabanöör peaks ka olema läbi lõigatud, ja siis see märg ja verine pamp tuleb tekkide sisse panna ja sünnitusmajja viia. Milleks siis üldse? Sünnitusmaja peaks olema maja, kus saab sünnitada. Õudne, kui pean mõtlema, et vene ajal oli parem.
nii, et nõukaajal oli parem, vene aeg on venemaal ja kui Jumal annab, siis saab nn. suveaeg olema meil Moskva aeg ja kella enam ei keera.Tunnen kaasa sünnitajatele, kes peavad läbi raskuste oma järglased ilmale kandma ja kedagi pole aitamas, samas loodan valitsuse mõistlikkusele riigile järglaste tulekut kindlustama igas maanurgas, kuigi ega ükski arst, kes saadikuks valitud, ei ela maakohas.Muidu poleks sellist segadust selgete asjade juures.
Hea, et omal enam sünnitada ei tule. Aga kui ma ise kodus või teel olles ära sünnitan, haiglasse kaaluma kindlasti ei lähe. Mida pekki. Et saaksid mitte millegi eest arve esitada haigekassale? Või nemad siis kaaluvad.
Haapsalus käsutati ukse taha, kuigi paberites oli peresünnitus. Suure lärmi peale sain ikka naisele appi ja sain ka hilisemalt "karistada": epikriis oli kirjutatud loetamatult, aga toda epikriisi oleks hädasti vaja olnud teise lapse sünnil. Elagu Haapsalu.