Riik on otsustanud väiksemaid sünnitusosakondi sulgeda ja ilmselt tuleb paraku sellega kohaneda, kuigi ei tahaks. Üks viis turvaliselt kohanduda, millest ka artikkel räägib, võiks olla assisteeritud kodusünnituste arvu suurenemine. See tähendab siis seda, et sünnituse juurde tuleb suurte kogemustega kodusünnituse ämmaemand ning laps sünnib tema valve all turvaliselt kodust lahkumata. Vaadates assisteeritud kodusünnituste statistikat on näha, et tõesti on nendel sünnitusel naiste ja laste eest hästi hoolt kantud ja midagi traagilist on juhtunud haruharva kui üldse. On aga üks probleem, mis artiklist välja paistab. Autor pakub, et võikski sünnitada rohkem kodus ja kasutada seejuures koolitatud ämmaemandaid ja keegi kätt ette ei pane. Kahjuks aga ei saa hetkel tulla assisteeritud kodusünnitus appi olukorras, kus kohalik sünnitusosakond on suletud. Sellele on käe pannud ette seadus, mis keelab assisteeritud kodusünnituse kaugemal kui 30km lähimast sünnitusosakonnast. Kurioosum on selline, et haigla lähedal võib ämmaemand tulla sünnitajat abistama, aga kaugemal mitte ja kes soovib siiski kodus sünnitada peab seda tegema ilma professionaalse abita ja omal vastutusel. Lahendus võiks olla selles kui seaduse muutus usaldaks kodusünnituseämmaemandaid ka kaugemal töötama. Kui suur see distants kodu ja haigla vahel maksimaalselt võiks olla, saaks selguda dialoogist kodusünnituseämmaemandatega.