3
fotot
Kolonel Riivo Valge (Erki Pärnaku)

Kaitsevägi otsustas lõpetada eelmisel teisipäeval Hispaania hävitajalt eksikombel välja lastud raketi aktiivsed otsingud. Vihjetele jäädakse reageerima. 

„Kõik teoreetilised tabamiskohad on maastikul hoolikalt läbi vaadatud. Oleme kahe nädala jooksul otsingutel kasutanud kolme kopterit, viite patrulli ja 50-mehelise üksuse ahelikke maastikul, sealhulgas kaasanud kaitseväe ning päästeameti demineerijad ja õhuväe minidroone,“ ütles õhuväe ülem kolonel Riivo Valge. „Vaatamata süsteemsele tegutsemisele ei ole raketi asukohta tuvastatud ning kõik mõistuspärased variandid on praeguseks ammendunud,“ lisas ta.

Kolonel Valge sõnul on raketi lennutrajektoori, õhuväele laekunud andmete ja saadud vihjete analüüsi põhjal liigutud kõige tõenäolisematest otsingupaikadest vähem tõenäolisematesse. Praeguseks on jõutud järelduseni, et edasised otsingud ei ole enam otstarbekad, kuna raketi leidmise tõenäosus on väike, kuid uue info laekumisel ollakse valmis otsingutega jätkama.

Kolonel Valge sõnul on jätkuvalt lahtine raketiga toimunu pärast selle väljalaskmist – rakett võis plahvatada õhus või kokkupuutel maaga, ta võis tungida maapinda ja lõhkeda seal. Samuti ei saa välistada võimalust, et rakett jõudis maapinnale selles sisalduvat lõhkeainet detoneerimata.

„On äärmiselt oluline, et lõhkekeha või selle osaga sarnaneva eseme leidev inimene annaks sellest koheselt teada hädaabinumbrile 112, tähistaks leiukoha ning lahkuks ohtlikust piirkonnast,“ ütles päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Meelis Mesi. Milline näeb rakett välja? Kolonel Valge vastab, et tegemist on halli 3.7 meetri pikkuse toruga. "Kui ta on plahvatanud, siis on alles jäänud 1.5 meetrine saba." Juhul, kui rakett peaks maapinnal vedelema, on see sama ohtlik, kui kõik muu lahingumoon, mis vedeleb Eesti pinnal sõjaajast. "Ka praegu on maapinnas sadu ja sadu tuhandeid vanu lõhkekehasid," lisab Mesi. 

„Lõhkekehadega tegelemine tuleb jätta päästeameti demineerijatele, kellel on olemas kaasaegne isikukaitsevarustus ning vajalik tehnika lõhkekehade kahjutuks tegemiseks,“ lisas Mesi.

Raketi kaotamisele järgnenud päeval andis õhuvägi hinnangu 95%, et rakett on leitud. Mille alusel? Õhuväe helikopterilt tehtud fotodelt oli raketi kadumise teisel päeval näha murdunud puid, põlengut ning ala, mis õhust vaadatuna meenutas kraatrit. Siiski välistasid demineerijad pärast keemilist uuringut, et alas pole plahvatust toimunud. "Saab öelda, et plahvatust murtud puudega alas pole toimunud. Seda kinnitasid parimad eksperdid," ütleb Mesi. Õhuvägi vaatas üle ka ilmaandmed ning vahetult enne ala avastamist seal äikest ei esinenud.

7. augusti pärastlõunal lasi Hispaania hävitaja Eurofighter Pangodi kohal õhuharjutusalal eksikombel välja õhk-õhk tüüpi raketi põhja suunas. Lask toimus kuue kilomeetri kõrgusel kell 15:44. Juhtumi asjaolusid selgitab uurimine.

Hispaania hävitajaga toimunud intsidenti uurivad Eesti õhuväe lennuohutusspetsialist ning Hispaania kaitsevägi. Lisaks on kaitseminister loonud kaitseministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ühise töörühma, mis peab hindama sõjalennuharjutuste ajal tsiviillennuohutuse tagamist. Kaitsevägi teeb juhtumi uurimiseks koostööd kõikide ametkondade ja osapooltega.

Jaga artiklit

112 kommentaari

T
Tere  /   13:14, 20. aug 2018
Mul parem plaan lähen hobis seda raketti otsima ,saan vähemalt selfi
K
Kersti  /   08:53, 18. aug 2018
Võib ka nii öelda,ega nalja muidu ei saa kui seda ise ei tee.Ainult kallivõitu nali.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis