Riigikogu valimiste eel on üheks arutelu küsimuseks kerkimaks praegune riigikogu süsteem ja selle värskendamise vajadus. (Teet Malsroos)

Eesti 200 eestvedajad korraldasid infopäeva, kus tutvustasid muu hulgas huvilistele ideed kaotada ära senine riigikogu süsteem. Nende ideaalis oleks riigikogu töösse kaasatud ka tavalised inimesed, kes ei ole poliitikud ning esindavad eri elualasid. Valitsusliikmed suhtuvad mõttesse valdavalt ettevaatlikkusega.

Eesti 200 eestvedajad tõid näiteks Šveitsi, kus parlamendiliige ei ole täiskohaga parlamendis tööl, vastupidi enamiku teiste riikide praktikale. See tähendab, et kõik parlamendiliikmed töötavad oma elukutse alal ning rahvuskogu valitakse iga nelja aasta tagant.

Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas hinnangul peaks riigikogu moodustama võimalikult laia prisma ühiskonnast, kuid polnud päri mõttega, et Toompeal tööl käimine võiks olla midagi sellist, mida oleks võimalik teha enda põhitöö kõrvalt.

„Ma ei kujuta ette, kuidas teha riigikogus tööd selliselt, et sa üks nädal või poolteist nädalat teed riigikogu tööd ja kaks pool või kolm nädalat teed mingit muud tööd. Siis kannatavad mõlemad, siis on mõlemad halvasti tehtud,“ märkis Ratas, kes on olnud kolmes erinevas riigikogu koosseisus ja teinud ka riigikogu juhatuse tööd.

Ratas lisas, et tavaliselt iga riigikogu koosseisu lõpus pakkunud vanemate kogu välja muudatusi, mis tuleks riigikogu kodu- ja töökorrale kasuks, kuid iseküsimus on see, mis nende ettepanekutega edasi tehakse.

Isamaa liige ja justiitsminister Urmas Reinsalu näeks muudatuse vajalikkust riigikogu 101liikmelise koosseisu suuruses. „Kui me vaatame rahvaarvu, siis meie parlament on tegelikult oma koosseisult liiga suur. See on reaalsus,“ ütles Reinsalu. „Parlamendi koosseis võiks olla väiksem. Mina kirjutaksin sellele 100%liselt alla.“

Sotsiaaldemokraatide erakonna liige ja siseminister Andres Anvelt peab ennast põhiseaduslikuks konservatiiviks ning kutsub üles ettevaatlikkusele, kui arutluseks võetakse kinnistunud demokraatia. „See ei ole asi, millega mängida. Ta võib tuua kiiret ja võib-olla odavat populaarust, aga temaga mängimine võib meile väga valusalt tagasi tuua,“ ütles Anvelt.

Siseminister loodab, et tulevikus on riigikogu mitmekesine, sest vaid nii oleks Toompeal selge arusaam Eesti igapäevaelust. Kuid inimeste jagunemine professionaalseteks ja mitteprofessionaalseteks riigikogulasteks tekitaks siseministri hinnangul rohkem klannide, tagatubade otsustamist.

„Uskuge mind, et kui ikkagi istub koos mingisugune suur fraktsioon, kus mõned on olnud [riigikogus] kolm–viis koosseisu, mõned ühe, siis seda vaidlust jätkub seal kauaks,“ selgitas ta. „Tahan öelda, et see on selline väga mugav ja põnev mäng demokraatiaga, aga põhiseadus ei ole pingpongi pall, et seda võiks ühest laua otsast teise lüüa, et vaatame mis juhtub. Kukub laualt maha ja ongi demokraatia läinud.“

Jaga artiklit

37 kommentaari

N
Nii ja naa  /   10:17, 17. aug 2018
Ühelt poolt võiks, teiseltpoolt aga kindlustaks Reinsalu sellega enese seljataguse veel kindlamalt. Mida vähem urgitsejaid tema tegemiste üle, seda mugavam tegutseda. Käputäis oma jopesid ja elamisload lähevad jälle müügiks. Senini ju näha, mis meie õigussüsteemist saanud on, sadama poistest ei kippu ega kõppu, rollod õiged mehed pealegi. Korruptsioon on tiivad saanud, sellel ei tule iial lõppu seni, kuni ratas ikka ümmarguseks jääb.
S
Saadikud  /   10:03, 17. aug 2018
kes sinna on saanud voiks toesti poole vahem olla.Kindlasti pooltest saadikudest pole nelja aasta jooksul midagi kuulda.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis