Tõnis Erilaiu lehesaba | Blogid

Kuidas raamatuid kirvega puruks raiuti (10)

Tõnis Erilaid, 16. august 2018, 00:01
 TEET MALSROOS
Uskuge või mitte, aga 1941. aasta suvel veeti Tartus ülikooli raamatukogu trepikotta puupakk, millel kirvega raamatuid tükkideks lõhuti. Ja mitte vähe. Kümneid tonne raamatutükke saadeti vagunis Venemaale paberitehasesse ümbertöötamiseks.

See hullumeelsus sai alguse 16. augustil 1940, kui Eesti uue, nõukogude valitsuse haridusminister käskis moodustada kümneliikmelise komisjoni raamatute keelamiseks. Tuntumatest kirjanikest olid seal August Alle, August Jakobson, Jaan Rummo, Rudolf Sirge jt. Esialgses viies nimekirjas oli kokku 1552 nimetust. Teada on, et Lõuna-Eestis kuulus hävitamisele umbes 70 000 raamatut (need veetigi kokku ülikooli raamatukokku). Teist sama palju oli hävitatavaid raamatuid kirjastuste kesklaos.

Sakslaste tulles jäi töö katki ja jõuti hävitada umbes pooled raamatuist. Kui meil saadeti kirve alla esmajoones raamatuid, mis polnud heatahtlikud Nõukogude Liidu või kommunismi vastu, õigustasid „suurkodanlist kurnajate ideoloogiat“, rääkisid Vabadussõjast või olid Kaitseliidu väljaanded. Keelatud oli ka usuline kirjandus. Soomes, kuhu raamatuhävitamine jõudis pärast maailmasõda, sattus aga naljakal kombel keelatud raamatute nimekirja isegi Tammsaare „Tõde ja õigus“.

10 KOMMENTAARI

n
Nii 20. august 2018, 13:42
ja nüüd mõtleme korraks tänasele info kustutamisele, lihtsalt selle vahega, et andmekandja erineb. Kõik kordub, kahjuks.
a
Arne 19. august 2018, 21:47
Kuidas nii, minule nõukaaegu õpetati, et venelased tõid meile kultuuri. Tuleb välja , et venelased
tõid meile raamatute lõhkumise ja põletamise kultuuri.
Loe kõiki (10)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee