Kui NATO õhuturbemissiooni käigus Eesti taevast kaitsnud Hispaania hävitaja tulistas eksikombel õhk-õhk raketi välja, läks meeletu ažiotaaž lahti mitte ainult maailma kõige vaenlasterohkemas riigis, vaid paraku ka meie endi juures.

Kas rakett kukkus Endla või Sirtsu sohu, on kümnenda järgu tähtsusega küsimus. Nagu ka see, kas see üldse kunagi üles leitakse või mitte. Nagu seegi, kas käsuliin liikus liiga aeglaselt. Seda enam, et Eesti soodes, kaasa arvatud Endla omas, leidub punakotkaste alla heidetud tuhandeid lõhkemata põrgumasinaid.

Mõistagi on see ebameeldiv juhtum ja igat apsakat tuleb põhjalikult uurida ning sellest järeldused teha. Rakettide, pommide, helikopterite, lennukite, kosmoselaevade ja sõjaväelaste allakukkumine on meie idanaabri juures juba nõnda sagedane nähtus, et kui sellised intsidendid üldse avalikkuse ette jõuavadki, siis mitte esikaantele. Sõjatehnikat ja laskemoona sajab alla ka paremates armeedes. Seega pole erilist põhjust seostada meil juhtunut hispaanlaste rahvusliku omapära või nende kaitse-eelarve suurusega.

Riik, mille lahingumasinad ei suuda lennata teise riigi piiri ületamata, ja on maailmarahu nimel valmis ründama ükskõik millist riiki ükskõik millisel kontinendil, võib ironiseerida nii palju kui tahab, kuid NATO andis kõva signaali – meie ründelennukid ei tuhise ringi paukpadrunitega rakettide otsas.

Ülepingutatud otsus oli ka see, et hispaanlased saadeti varupingile, ja missiooni võtsid üle Portugali piloodid. Kuid see jääb pigem diplomaatia, etiketi ja protokolli valdkonda.

Aitäh hispaanlased, et meie õhuruumi kaitsesite ja loodetavasti teete seda ka edaspidi!

Jaga artiklit

7 kommentaari

M
Mõni  /   20:02, 19. aug 2018
siin arvab, et las parem venelased patrullivad oma aatompommide ja aatomiallveelaevadega.
V
võibolla  /   14:19, 16. aug 2018
testiti mida venemaa fikseerib

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis