Mis juhtus Paide arvamusfestivalil, et seal filminud ja ülekannet teinud teleoperaatoritel mitte midagi meelde ei jäänud? Kusjuures kaameramehed, kes olid oma töö tõttu kohal kogu ürituse kestel, ongi tegelikult osa sellest rahvast, kelle suhtes esinejad midagi justkui arvama pidid.

Operaatorid on töömehed, keda ei raba tiitlid ja ametid (minister või president ees või taga – nad on näinud ka paavste ja kuningaid), väline sära (operaatorite silme ees on hüsteeriasse langenud staarid ja purjuspäi eetrisse läinud populaarsed saatejuhid) ja neid operaatoreid ei peta pidetu jutt (mida nad on olnud sunnitud kuulama tundide kaupa).

Mis jäi meelde?

Operaatorid ei esinda arvamusfestivalil mitte kellegi huve ega vaateid, nad lihtsalt jäädvustavad. Elukutse poolest on teleoperaatorid minu parimad ja kõige usaldusväärsemad sõbrad. Minu kogemus kinnitab, et kui operaator ütleb millegi kohta „ah, oli kah“, siis mul pole vaja ei arvustust lugeda ega järelvaadata. 

Kui operaatoritele arvamusfestivalist midagi meelde ei jäänud, siis võib arvata, et ega seal midagi rabavat ka ei juhtunud. Seega küsimus „mis kasu on festivalist juhul, kui selle ideid ellu ei viida?“ tuleb asendada teisega: aga mis siis, kui seal ideid eriti ei olnudki? Küllap oli, küllap oli mõtteidki, mida vahetada, aga vist olid need mõtted nii väikesed, et neid polnud võimalik märgata.

Ent vaadake, mis meie ümber toimub. Oleme kaotanud oma eesrindliku maksusüsteemi, õnnestunud eelarve ehk monetaar- ja fiskaalpoliitika. E-riik kärssab, kriuksub ja logiseb igast otsast. E-residentsus kaotas mõtte hetkest, kui jätsime tõkestamata Danske rahapesu: pangad ei julge enam välisinvesteeringuid sisse võtta. Valesti tehtud ID-kaart on iseenese paroodia. Paberivabrik 21. sajandi visioonina – viimane Jaan Tatika mõttevendadelt pärinev suur idee oli koomiline.

Oleme muutunud keskpäraseks halva kliimaga riigiks ja arutleme selle üle, kuidas rohkem lapsi oleks. Nagu Vargamäe Andres, kellele laps oli eeskätt töösulane ja majandusliku arengu mootor. Asi pole selles, et meie inimestel oleks mõtlemisvõimest ja mõistusest puudu, vaid südikusest ja julgusest, mida kammitsevad peenhäälestuste ja poliitkorrektsuse ahtad kaldad. Mida saame teha? 

Vaidlus on vormiliselt üsna viisakas, igavavõitu ja veniv jutuajamine laias laastus ühtemoodi mõtlevate inimeste vahel. Tegelikku kokkupõrget, mida antiikajal tähistas dialektika, asendab sildistamine (rassistid, ekstremistid, Trump, homofoobid jne) ja arvamusfestivali ajaks Varro Vooglaiu konto blokeerimine. Selle tsenseerimiseks tehakse nüüd europarlamendis isegi eraldi seadust, et sadu miljoneid vooglaidusid saaks automaatselt blokeerida. Sina, Trump, oma tviitidega, hoia alt! Konto sulgemine on silmapiiril!

Aga ka juhul kui „valed“ inimesed ja „ebakorrektsed“ ideed on arvamus- ja komberuumist (nagu armastab ütelda Kaljulaid) eemaldatud või eemaldunud, on ka allesjäänud juturuumis miskit valesti. Kas olete tähele pannud, et peaaegu kõik juurdetulevad ja olemasolevad erakonnad rõhutavad seda, et nad asuvad tsentris? Et nad esindavad üksnes väga mõõdukaid mõtteid? Kui seda tehakse lootuses omandada laialdast populaarsust, siis on see muutumas eksituseks. Sest kogu Euroopa on hakanud aru saama, et „keskel“ olemine on tegelikult häma, omakasu ja tsentripoliitikute omavaheline asi, millel rahvaga erilist pistmist ei ole. Ja siis – hoplaa! – küsitakse, et kust tulevad uued Poola ja Ungari juhid, kuidas saavad „juhtuda“ EKRE, Viie Tähe liikumine, Saksamaa Alternatiiv… Aga sellepärast, et ettevaatlik ja arglik poliitiline „keskpaik“ on liikunud rahva juurest minema, kaugemalegi kui õnnetu Paide, mille uus Mäo teerist Euroopa rahadega sügavasse üksindusse lükkas.

Tsentri kammitsais

Vaadakem tõele näkku: tegelikult on vasak-tsentristlikud parteid need, kes ei julge avalikult olla sotsialistid ja bolševikud. Parempoolses tsentris on need, kes vabaturgu päriselt ei usu ja kes asendavad vaba kapitalismi riikliku ettevõtlusega. Keskel olemine on küll mõttekas konkreetsete poliitiliste valitsuskokkulepete sõlmimise ja ajutise toimimise nimel, aga see tähendab argust ja selgrootust siis, kui on vaja avaldada põhimõtteid ja veenda teisi nende õigsuses. See, et „tsentris“, nagu tsirkusetelgis juhtub igasuguseid silmamoondusi: vasaktsentristid rajasid meil üsna toore kapitalistliku tervishoiusüsteemi ja paremtsentristid taasehitasid üles nõukoguliku riigiraudtee ja realiseerisid Lenini elektrifitseerimisplaani (GOELRO).

Viisakas ajalehes ei tohi kasutada väljendit, mida kasutavad keskel olesklemise kohta meie idanaabrid. Nad teevad seda täpselt ja õigesti. Ma ütleksin teistmoodi: mingist hetkest alates on tsentrism poliitikas – amoraalne. Viitan piiblile (ja arvaku president sellest mida tahes!). Maailmas on kaks ilmalikku raamatut, mis on poliitilise tegevuse aabitsad – BBC seriaaliks lavastatud Jay ja Lynn’i „Jah, härra Minister!“ ja Dostojevski „Kurjad vaimud“.

Sügavalt parempoolne ja moraalne, ühiskonnategelasena lausa hulljulge Dostojevski on võtnud oma tähtsaima poliitilise teose motoks sõnad Johannese ilmutusraamatu kolmanda peatüki 14. salmist: „Ja Laodikea inglile kirjuta: …ma tean sinu tegusid, et sa pole külm ega kuum. Oh oleksid sa külm või kuum! Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, siis tahan ma sind välja sülitada oma suust!“ 

Jah, iseseisvust teist korda välja ei mõtle, aga IME idee (S. Kallas, E. Savisaar, T. Made, M. Titma) oli nii suur, et kestis aastakümneid. Suur idee oli Via Baltica, millest on kõrvale pungunud armetu ja arhailine Rail Baltic. Idee oleks riikliku majandussektori (Eesti Energia, RKAS, raud- ja veeteed jpm) erastamine ja heaks tegemine. Ilus ja suur idee on Liivimaa majandus- ja kultuuriloomine konkurendiks Tallinnale ja Harjule.

Aga neil ideedel on harjumatu omadus – nad on vaieldavad, ja mis veel hullem – tehtavad. Neid on veelgi. Näen vaid ühte edasiminemise võimalust, mis pealegi ei maksa mitte midagi: peame taas õppima ja julgema arvata. Oma peaga, ilma pabistamata ja koos rahvaga. Vastasel korral on keskpärasus vaid vahepeatus teel tagasi.

Jaga artiklit

18 kommentaari

J
Jüri  /   06:30, 3. sept 2018
Gräzin pääministriks,vahetagu erakonda.
K
kusti  /   23:02, 17. aug 2018
Tubli mees! (Kahjuks vales erakonnas). Kummardus sellegi poolest!

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis