33 kommentaari

T
taimps   /   19:04, 16. aug 2018
Kannata ära.Tee enda nutiseade lahti,läheb aeg kiiremini.
  /   16:31, 16. aug 2018
Trahvida tuleks ka nutijotasid,see on ka seaduserikkumine.
K
k  /   01:31, 16. aug 2018
Lihtsalt ühe kroonilise seaduserikkuja väga rumal vingumine. Põhitees on: mina sõidan niikuinii kõigile ja kõigele otsa, mis vahet seal on, kui ma sealjuures natuke kiirust ületan.
Mis puutub jalakäijaid, siis hooletuid jalakäijaid kohtavad ainult kroonilised +10ga mittemärkajad.
T
to:k  /   10:43, 16. aug 2018
Palun esita oma väidete tõestuseks mõni fakt.
K
k  /   13:59, 16. aug 2018
Täpsemalt mis fakt? Kas kiiruse, aja ja teepikkuse seos, mida autor ei pea endale kehtivaks, ei ole fundamentaalne füüsikaline tõsiasi?
Ühest foorumist meenub, kuidas keegi jalgrattur püstitas küsimuse: kumb on ohtlikum rikkumine, kas autoga lubatud 90 asemel 100ga sõita või see, et jalgrattur raudteeülekäigukohal vaatab kahele poole, näeb, et rongi kuskil ei ole ning seejärel mitte ei lükka ratast käekõrval, vaid sõidab üle raudtee? Keegi autojuht pani ta oma raudse loogikaga kohe paika. Loomulikult on jalgratturi rikkumine raskem, sest mõtle, kui palju rong kaalub. Autojuhi +10 ületus aga ei ole ohtlik rikkumine, sest ega autojuht ka 90ga sõites ühegi ootamatusega toime ei tule.
Sedasama loogikat esindab ka see arvamusartikkel: autojuhte ei tasu rikkumiste pärast peedistada, nende rikkumised on väheolulised, sest nemad niikuinii olukordi ei kontrolli.
Mina annan jalakäijatele alati ülekäiguradadel teed ja ma ei näe kuskil mingeid hooletuid jalakäijaid. Kui autojuhile tunduvad jalakäijad hooletud, siis põhjus peab olema selles, et tal on liiga suure kiiruse tõttu väga vähe aega jalakäijate tegevuse jälgimiseks, neil on komme üritada jalakäijate eest läbi lipsata arvestusega, et jalakäija niikuinii veedab palju aega teeületamise loa väljakauplemiseks ning tõenäoliselt ka komme mööduda ülekäiguraja ees peatunud sõidukitest - sealhulgas sõiduradadel, kuhu neil üldse asja pole.
A
Arts  /   20:40, 15. aug 2018
Sest kahjuks ei ole võimeline politsei tegelema asjadega, millega on vaja tegeleda.
  /   20:40, 15. aug 2018
sina kirjutaja ole viisakam ja ära kihuta nii metsikult,siis pole ka probleemi.muideks,paljud juhid mulisevad samuti mobladega,mis karmilt keelatud on.
T
tolerantus eelkõige  /   18:49, 15. aug 2018
kui autojuhil on nii kiire minek, siis mingu autost valja ja aidaku jalakäija üle tee,
A
AUTOJUHT RAKVEREST VOLVOGA  /   16:39, 15. aug 2018
peaks olema vaststikune austus.mitte kasutama oma õiguseid.viga saab ikkagi nõrgem.isegi kui autujuht läheb kinni .aga jalakäija või rattur saab surma ,hullem kui eluksajaks sandiks
K
kolin  /   15:29, 15. aug 2018
Saab ikka -hooli endast ja oma aotost.Jälgi liiklust ja eriti jalakäijaid.
1
100kg naised, mehed autoroolis! EI!  /   14:55, 15. aug 2018
Tänapäeval on suur jõud autoga liiklejal! Kes on jalakäija ja rattaga sōitja? Mitte keegi! Neid võib eirata, isegi seadus lubab! Uskumatu on see, et võid rattaga üle tee sōita aga auto ei pea sind üle laskma- veendu, et ülekäigurada on vaba! Jalakäija ootab sebral aga autod ei peatu! Kaua ma veendun? Jäängi ootama, vaatama juhtide ülbust! Eestis on aeg reguleerida liiklusseadusi ja vähendada autode juurde voolu! Jalgsi vōi rattaga on tervislikum! Jube on vaadata 100kg naisi, mehi autoroolis!
U
Ullike  /   15:33, 15. aug 2018
Kas Sa mõistad, et kiirelt sõitvat jalgratast, mis sebrale kihutab ei ole võimalik õigeaegselt märgata. Seadus on tehtud Sinu huvides, et sa surma ei saaks.
T
to 15:33  /   15:58, 15. aug 2018
Kuidas sa peateele välja sõites seal kihutavat autot märkad? Sebra on autojuhile sisuliselt peatee!
A
Arts  /   20:42, 15. aug 2018
Sebra peatee? Tule mõistusele!
.
...  /   10:45, 16. aug 2018
Alla saab Sind ajada ka ilma kihutamata. Kust on tekkinud see arusaam, et ainult kihutades juhtuvad õnnetused. See ei ole nii - hooletusest ja üksteisega mittearvestamisest tekivad õnnetused!
T
Tölpa  /   14:43, 15. aug 2018
Kõige lihtsam on otsa sõita, siis edaspidi on hoolikam.
M
Milla  /   14:34, 15. aug 2018
Jama on mõlema poolega, sest mõlemad on ninapidi telefonis. Ja kui kaks sellist mingil kohal kokku saavad, ongi õnnetus käes. Ainult et jalakäija saab rohkem viga, kuna plekki pole ümber. Hoolimatust on nii autojuhtide kui jalakäijate poolel. Aga üldistusi teha ei saa. Kui mingist inimhulgast üks on hoolimatu, ei tähenda see, et kõik on samasugused. Seega, lõpetaks ehk selle: kõik jalakäijad on nii-ja naasugused või et kõik autojuhid...
K
kus siin  /   14:48, 15. aug 2018
kirjas oli, et kõik?
M
Mõistmatu  /   14:02, 15. aug 2018
Millise õigusega üldse piiratakse jalakäijate õigusi? Tuhandeid aastaid ei olnud jalakäijatele vaja mingeid liiklusmärke aga nüüd äkki peavad nad sõltuma mingitest autop_dedest!? Miks ma ei või ületada tänavat kus aga soovin? Kes tahab autoga sõita, las tema sõltub jalakäijatest!
A
Ago  /   14:07, 15. aug 2018
Loodan, et see on iroonia !
P
palun ole   /   16:00, 15. aug 2018
ettevaatlikum, sa võid kergesti viga saada
A
Arts  /   20:43, 15. aug 2018
Könniteeld võid ületada seal kus soovid. Autotee on ehitatud autodele.
T
To: Mõistmatu  /   10:58, 16. aug 2018
Tuhandeid aastaid on kehtinud ikka kokkuleppeid - küll väiksemates kogukondades, kuid siiski. Nii on ka loomariigis. Inimene on piisavalt arenenud, et oskab kirjasõna ja selle kaudu tedmisi levitada ja ka kokkuleppeid kirja panna. Tänapäeva kokkulepeteks on seadused. Seadused on nii kaitseks, piiramiseks, lubamiseks, kui ka selleks, et kõik asju ühtemoodi näeks, mõistaks ja käituks. Sealt ei saa võtta ainult seda osa, mis meeldib, vaid peab ka sellega arvestama, mis ei meeldi. Sama kehtib ka Liiklusseaduse kohta. Kui seadused ei meeldi, siis mine kuskile metsa elama, kuid kitsarinnaline on nõuda õigusi, ning vilistada oma kohtustustele - tänapäevane lumivalgukeste generatsioon.
T
to to mõistmatu 10:58  /   11:20, 16. aug 2018
Demokraatlikus riigis on seadused kas omavaheliste suhete reguleerimiseks või nõrgema kaitsmiseks. Meil on suur osa seadusi tugevama kaitsmiseks, kuna need võetakse vastu (ostetakse) lobitöö tulemusena...
T
Tõnu Anton  /   13:38, 15. aug 2018
Auto on liikluses kõrgema ohu allikas ja sellepärast peab autojuht täitma täpselt liikluseeskirja (seadust). Mida saab autojuht teha? Lihtsalt täitma. Kui on ikka kirjas, et autojuht PEAB ülekäigurajal andma jalakäijale teed, siis ta peab teed andma. Peab vaatama, peab reageerima, peab teed andma. Äkkpidurdused on juba tagajärg, sest autojuht ei ole vaadanud ja veendunud, et jalakäijat ülekäigurajal ei ole või ta ei ole sinna astumas.
Kõrgema ohu allikas peab alati olema kõrgendatud valmisolekus ohtu vältima ja ohule reageerima. Kui juhtubki liiklusõnnetus, siis on ülekäigurajal inimese alla ajanud autojuht alati süüdi, kas kergema või raskema tervisekahjustuse tekitamises või hullemal juhul jalakäija surmas.Vaielda võib ainult selle üle, kas see õnnetus toimus autojuhi tahtlikust tegevusest, hoolimatusest, ettevaatamatusest, hajameelsusest või tähelepanematusest. Rool, pidurid ja muud auto juhtimisseadmed on autojuhi käes ja kasutage neid. Inimesed ei jää ülekäiguradadel auto alla, nad lihtsalt aetakse seal auto alla ja sellel ei ole mingisugust õigustust, kuna ülekäigurajal PEAB autojuht jalakäijale teed andma.
.
...  /   13:49, 15. aug 2018
Alustame sellest, et liikluseeskiri ei kehti enam aastaid.
Edasi tahaks lisada seda, et kehtivas liiklusseaduses on punkt
§ 25. Sõidutee ületamise nõuded
(7) Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.
Ehk siis, ka JALAKÄIJATEL ON LIIKLUSES KOHUSTUSED mitte ainult õigused!
A
Ago  /   14:05, 15. aug 2018
Kas ülekäiguraja kõrval (alguses) kõnniteel vestlev paar või seltskond on üle tee minejad ? Kas autojuht reeglite täitmiseks peab seisma jääma ning autost välja tulema ja soovi üle teed ületada küsima? Samuti on väga rahustav ülekäiguraja ees vaadata sigaretti süütavat või telefoni kõnet valivat ehk vastavat teeületamist poolitavat jalakäiat.
T
to 13:49  /   15:04, 15. aug 2018
liiklusseadus sätestab muuhulgas liiklusreeglid!
Pane siia ka:
§ 35. Juhi kohustused jalakäija, tasakaaluliikuri juhi ja jalgratturi ohutuse tagamisel
Sa näed ainult neid punakte, mis kaitsevad TUGEVAMAT, mis kohane banaaniale! Selge, kes sa ise oled!
V
vaatleja  /   15:42, 15. aug 2018
Ei tea kui palju sa praktikas liiklusega kokku puutud või targutad teooria teadmistega aga tee endale selgeks,et tegelikuses pole kaugeltki kõik nii ilus nagu paberimäärijatele tundub. Ise keeran bussirooli 8.h päevas Tartus ja arvan,et ma olen natuke pädevam selles valdkonnas kui paljud siinsed targutajad. Sõidan mööda Riia mnt, suunaga kesklinn ja valmistun parem pöördeks Võru mnt,-le minul on roheline mis lubab mul pööre sooritada ja samal ajal süttib jalakäijatele lubav tuli, alustan aeglaselt liikumist,veendun,et jalakäijaid pole, nii-palju kui võimalik, sest buss on 45% nurgaga mis takistab paremalt poolt korralikult veenduda jalakäijate olemas-olus,lisaks kasvavad puud,kolmas puu juba varjab täielikult kõnnitee. Kedagi nagu ei oleks ja alustan liikumist, kui äkki sööstab paremalt jalgrattur kõrvik sadulas ja sööstab bussi eest üle tee, vaatab üle õla tagasi ja irvitab. Mina pean tegema äkkpidurduse, aga siinsed targutajad, teate ka mis rahvaga bussis toimub sellises olukorras,keegi saab viga ja bussijuht vastutab. Siit moraal,kui politseil on tahtmist autojuhte peedistada eravärvi sõidukiga,siis peaks olema ka võimalik erariides jälgida kuidas jalakäijad liiklevad. See,et tehakse igasuguseid kampaanijaid,vilkurid vilguvad,meedia pasundab,siis liiklevad kõik nagu õpikus. Ja trafid olgu autojuhtidega samas suuruses,ainult nii ennetame liiklussurmasid
K
k  /   23:42, 16. aug 2018
Tartus ei tohi üldse Riia "maanteelt" Võru "maanteele" pöörata, mistõttu ei ole imekspandav, et jalgratturit selline manööver võis üllatada. :)
Aga oletame, et seda kõike oleks näinud erariides politseinik. Mida ta oleks pidanud tegema? Teile mõlemale ühesuguse trahvi? Jalgrattur ületas lubatud kiirust või oli süüdi kõnniteel sõitmises, aga tal oli eesõigus ja tee andmine peab LS järgi toimuma ilma äkkpidurdusteta (üldsegi, miks on sul buss ristmikul liikuma hakates 45% nurga all??).
Muuseas, ega sul ei ole olnud juhust autojuhtide pärast järsult pidurdada ja kui palju tüüpiliselt autojuht sellisel puhul trahvi saab? Et me teaks, kui palju jalgratturilt kasseerida...
J
J.K.  /   15:29, 29. aug 2018
Jalgratturil on teed ületades eesõigus ainult siis, kui ta tuleb sadulast maha ja lükkab ratast käekõrval!
T
to aga  /   13:35, 15. aug 2018
aga mida valesti öeldi ???
A
aga  /   13:23, 15. aug 2018
kus nüüd leidis, et aga saaks jälle nõrgemat süüdistada

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis