(Alar Truu)

Kõigepealt selgitan, et ma pole siin kirjutades enam Õhtulehe kolumnist, vaid Reformierakonna kommunikatsioonijuhina tavaline poliitiarvaja. Kui räigeks poliitpropagandaks mu jutt nüüd muutub, peate ise otsustama.

Igatahes on mul üllatuslikult tekkinud mõni mõte Reformierakonna maksuplaani teemadel. Nagu erakonna esimees Kaja Kallas sel nädalal ütles, on järgmiste valimiste üks kõige olulisem teema praeguse valitsuse loodud maksukaose lõpetamine. Reformierakond tahab kehtestada tulumaksusüsteemi, kus igaühel on 500 eurot maksuvaba miinimumi ja sealt edasi astmeteta tulumaks. See süsteem oleks meie arvates selgem ja õiglasem.

Ei taha maksukikerdist

Esimene ja kõige olulisem põhjus, miks me seda teha tahame, on soov, et Eesti maksusüsteem oleks arusaadav ja lihtsalt administreeritav, mitte nagu praegune kikerdis. Seda juttu on parempoolsed erakonnad Eestis juba pea 25 aastat rääkinud (ühetaolise maksusüsteemi kehtestas peaminister Mart Laari valitsus Milton Friedmani ideid järgides 1994. aastal). Oleme rääkinud, et see suurendab maksukuulekat käitumist.

Keskerakonna valitsuse kinnitatud maksusegadus on suurepärane tõestus sellest, et meie teooria peab praktikas paika. Minu kogemus näitab, et inimesed, kes pole matemaatikaolümpiaadidel käinud, ei saa endiselt aru, kuidas 6000 maksuastmega tulumaksusüsteem töötab ja palju nad ikkagi maksma peavad. Nad ei oska arvutada, kui palju nad aasta lõpuks tulu teenivad ja seetõttu küsib 200 000 inimest riigilt tulumaksu vähem tagasi, kui neil selleks õigus oleks. Kasvanud on varimajandus ja ümbrikupalkade maksmine, kuuleme järjest ettevõtjatelt, et nende töötajad paluvad neil kõrgema maksumääraga maksustatud töötasu mustalt maksta.

See on kõik ülimalt loogiline – inimesed ei taha maksta makse, mida nad tajuvad ebaõiglastena. Aga mina ei taha elada riigis, kus maksude maksmine pole auasi. Üks Eesti edu võtmeid võrreldes näiteks Moldova, aga ka Lätiga on olnud just see, et meie inimesed on uhked oma riigi üle ja nõus makse maksma. Väidan, et sellel teel oleme viimase kahe aastaga teinud sammu tagasi.

Minu sotsidest oponendid ütlevad siinkohal, et astmeline tulumaksusüsteem ongi solidaarsem ja õiglasem, sest sellega aitab ühiskonna paremini toime tulev osa nõrgemaid. Ma pole nendega absoluutselt nõus. Kõige õiglasem maksusüsteem on just Eesti oma, kus kehtib ühetaoline tulumaks ja maksuvaba miinimum. Viimane ongi kehtestatud selleks, et väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormus oleks väiksem. Kui teenid praegu kuus 600 eurot, siis 500eurose maksuvaba miinimumi puhul maksad tulumaksu 20 eurot ehk maksukoormus on 3,33%. Sellise sissetuleku pealt pole riigil tõesti ka mõtet makse kokku korjata, et neid siis teise käega toetustena tagasi maksta.

Ma ei saa aru astmelise tulumaksu teisest poolest, kus enam teenivaid inimesi mingilt maalt kõrgema maksumääraga õnnistatakse. Kuidas see ikkagi õiglane on? Selle peale lihtsalt öelda: „Sest neil on rohkem raha ja nad saavad seda endale lubada,” minu jaoks põhjendusena ei toimi. Minu jaoks tähendab õiglane ikkagi seda, et ühest summast arvates (näiteks 500 eurot), panustavad kõik riigi toimimisse võrdselt. Eriti arvestades, et Euroopaga võrreldes on meil päriselt jõukaid inimesi ülivähe. Näiteks Soomes tähendab kuusissetulek 2100 eurot kuulumist kõige madalama maksumäära ehk 6%ga maksustatavasse rühma. Samuti toetab see loogika ideed, et maksustada ei tohiks seda, mida soovitakse innustada. Meie kõigi huvides on, et Eestis oleks rohkem kõrgemapalgalisi ja makse makstaks ausalt.

Ühetaoline maks naasegu

Madalapalgaliste maksukoormust tuleks vähendada ja seda on Eestile soovitanud ka OECD. Keskerakonna valitsus valis selleks aga katastroofiliselt vale vahendi. Õige olnuks tõsta maksuvaba miinimumi, nagu seda on teinud varasemad valitsused. Siis oleks kogu lugu 6000 maksuastmega olemata olnud. Aga nii ei läinud.

Reformierakonna ideed tuua ühetaoline maksusüsteem tagasi, on kritiseeritud kui suurt kingitust rikastele. Ent tegelikult on see ainus võimalus pöörduda tagasi Eesti kaubamärgiks olnud ühetaolise tulumaksu juurde. Kui järgmise valitsuse moodustab Keskerakond, võib kindel olla, et astmeline tulumaks põlistatakse. Seetõttu loodame väga, et valimistel ütleb valija sellele “ei” ja annab mandaadi selge ja õiglase tulumaksusüsteemi kehtestamiseks.

Teine asi, mis Keskerakonna järgmise valitsusega põlistatud saaks, on Euroopa Liidu suurim piirikaubandus, mis viib maksuraha Eestist välja. Iga kolmas õlu, mis Eestis juuakse, ostetakse piiri tagant. Vastab tõele, et meie plaan aktsiisid 2017. aasta alguse tasemele tagasi viia, ei pruugi iga eurot kohe Eestisse tagasi tuua. Aga see on igatahes parem samm, kui oodata, et äkki lahenevad asjad ise. Praeguse valitsuse aktsiisipoliitika on Eestis tekitanud tõsise tüli ja soovi valitsusele oma käitumisega koht kätte näidata. Kui tahame, et inimesed ennast makse makstes hästi tunneksid, tuleb selline soov kiiremas korras lõpetada.

Küsite kindlasti ka, et mis see ilus jutt maksab. Vastus on 2020. aasta eelarvest 200 miljonit eurot.

Jaga artiklit

14 kommentaari

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis