Rail Baltic kui hiiglaslik taristuprojekt mõjutab tugevalt Baltimaade ehitusturgu. See meelitab piirkonda suuri rahvusvahelisi ehitusettevõtteid ning võib tööjõupuuduse tõttu tuua koju välismaal töötavaid ehitajaid, leiti Arvamusfestivalil toimunud Baltimaade ehitusturu teemalises arutelus. Samas tõdeti, et loodusvarade säästmiseks tuleb uurida materjalide taaskasutamise võimalusi ning et Tallinn–Helsingi tunnel oleks Rail Baltic loomulik pikendus.
„Oma üüratu mahu tõttu on Rail Baltic suurte rahvusvaheliste ehitusettevõtete huviorbiidis – seda peamiselt Euroopa suunalt, kuid võib-olla isegi Hiinast, kuna nad on taristuprojektide vallas väga aktiivsed. Ka viimasel ajal toimunud Eesti ehitussektori ettevõtete ostud võivad olla osa välisfirmade valmistumisest. Küsimus on selles, mida saavad projektist kohalikud, Balti ettevõtted ning mida teised,“ ütles AS-i Merko Ehitus Eesti kvaliteediosakonna juhataja Eneli Liisma vestlusringis, mille organiseeris ehitusmaterjalide tootja Sakret.
Liisma sõnul huvitavad Eesti ettevõtteid praegu pinnasetööd, milleks on kaardistatud karjääre ning valmistatud ette logistika. Kuid signaalsüsteemide ehitamine ja teised spetsiifilisemad tööd võivad olla Euroopa suurettevõtete rida ning küsimus on, kuidas kohalikud ettevõtted saavad nendega teha koostööd.
Sakret OÜ müügijuht Rene Vinkler märkis, et tuleb avada palju uusi karjääre, et katta Rail Baltic vajadus liiva, paekivi ja teiste materjalide järele. „Teeb murelikuks, et uute karjääride avamisega kulutame oma loodusvarasid ning seetõttu tuleks materjale, eriti puitu ja betooni, taaskasutada.“ Eestis on selles vallas vähe kogemusi, kuid Lääne-Euroopas materjale taaskasutatakse ning vestlusringis osalenute sõnul peaksime neid võimalusi uurima ning vaatama, et materjalid oleks ühtlaste omaduste ja kvaliteediga.
Läti Vabariigi suursaadik Eestis Raimonds Jansons ütles, et Rail Baltic on juba käivitunud, reaalne projekt koos oma hangete ja ettevalmistustega. „See ei ole ainuüksi kiirraudtee, see on uus majanduskoridor, mis pakub suurepäraseid võimalusi.“ Samas tähendab see tööturu jaoks tõsist küsimust, kui projekt nõuab elluviimiseks 13 000 ehitajat. Osalejad leidsid, et kiirraudtee rajamine võib olla hea ajend, et töötajad tuleksid tagasi Soomest, Ühendkuningriigist ja teistest riikidest.
Kui moderaator, Sakret OÜ tegevjuht Kaspars Pacēvičs tõstatas Tallinna ja Helsingi vahele kavandatava tunneli teema, märkis suursaadik Jansons, et tunnel oleks Rail Baltic loomulik jätk, kuna see avab terve transpordikoridori Soomele ning paratamatult ehitatakse see varem või hiljem valmis.
Vestlusring „Building trends in the Baltics in 2038” toimus Arvamusfestivalil Swedbanki Balti alal. Seal räägiti ehitussektori plussidest ja miinustest, headest aegadest ja kriisidest ning hinnati sektori väljavaateid 2038. aastaks.
8 kommentaari
Kas tõesti arvate, et Eesti ehitajad teenivad suurt kasu selle vä rd raud tee ehitusega?
Peatöövõtja on kindlalt mingi saksa hiidettevõte, siis on hulgim alltöövõtjaid Bulgaariast, Rumeeniast, siis veel nende alltöövõtjaid ukrainast, Hiinastki, ja siis omakorda nende alltöövõtjad Eesti ehitus ettevõtjatel ( kellel endal ehitajaid polegi - Merko jmt.). Kas tõesti on veel inimesi, kes loodavad, et ehitustegevusest ka miskit kasumid Eestisse jäävad???
Samas selle valmiva raudtee operaatoriks saab deutche bahn. Seega raudtee vedudelt teenitav kasum ( juhul, kui seda saab olema) veetakse kenasti Eestist välja. Ja eestlastele jääb kanda kogu raudtee ülevalpidamise kulu ja ka kahjum.
See ujutab üle hoopis võõrtöölistega Ukrainast jne, kes teevad odavamalt kui eestlased.
Ja hiljem hakkab neile külalistele siin euroopas meeldima ja .. noh ande mõistust nendele arvamusvestibüüli lobistidele.
Lobistage seda värki, et nii suure infrastruktuuri objektikogumi rajamine on erakorraline seaaduseväline juhtum ja oleks vaja seadusemuudatust, mis laseks palju võõrtöölisi sisse importida... ;D
See ujutab üle hoopis võõrtöölistega Ukrainast jne, kes teevad odavamalt kui eestlased.
Ja hiljem hakkab neile külalistele siin euroopas meeldima ja .. noh ande mõistust nendele arvamusvestibüüli lobistidele.
Lobistage seda värki, et nii suure infrastruktuuri objektikogumi rajamine on erakorraline seaaduseväline juhtum ja oleks vaja seadusemuudatust, mis laseks palju võõrtöölisi sisse importida... ;D