Eesti uudised

Ekspert: lähedase rusikahoopide eest kaitset otsida on kordi kergem kui tunnistada, et mind vägistati

Seksuaalvägivalla ohver: „Kuidas ma oleksin saanud kasuisa peale kaebama minna? Nii piinlik oli...“

Kristiina Tilk, 13. august 2018, 20:55

100 KOMMENTAARI

v
Vabariigi alguses/ 15. august 2018, 22:21
siis kui olin noor 35 aastane mees, töötasin talus abilisena ja seksisin terve 2 aastat peretütrega. Esinest korda seksisime , siis kui tal varsti 13. Lõpuks sai ema teada ja tõstis lärmi, Isa aga pani asja paika, öeldes, et kõik korras, vana hobune vagu ei rikku.
l
lihtne lahendus/ 15. august 2018, 18:01
mis likvideerib selle probleemi igaveseks.Igale poisslapsele tuleb teha puberteedi saabudes erektsiooni kontroll.Kõik kellel erektsioon toimub,on tulevased potensiaalsed vägistajad ,ning kuuluvad gastreerimisele!
ü
ühiskond muutub.../ 14. august 2018, 22:02
ja täiskasvanutel on kadunud igasugune moraal, häbitunne jne... lastele peab väga noorelt juba selgitama, et keski onu, isa, kasuisa ega muu säärane ei tohi katsuda... kohti, ei kommi eest ega karistamisega hirmutades, ega paluma, meelitama vöi käskima last katsuda vöi muud tegema täiskasvanu kehaosadega... lapsed ei saa arugi mis nendega tehtud, enne kui on ise suureks saades teada saand misasjad veel elus toimuvad (lapsena naabrimees üritas isegi keset päist päeva sülle püüdes kätt püksi saada, kasvöi korrakski, esimene kord önnestus, rohkem enam mitte, kuidagi alateadlikult oskasin aru saada et see pole öige asi, tuli pögeneda vöi mis iganes teha et teda vältida... pedofiilide võimalikkust pold tol ajal vist ühiskonna arusaamade järgi olemaski, aga ausalt öeldes, koolieelikuna ikka ei teadnud küll mis selle taga on, alles täiskasvanuna sain pihta mida see onkel saavutada tahtis... aru saamata aga ei tea ei rääkida ega kaebama minna kellegile, keski hoiatand kah pold, önneks oli naabrimees tänu sellele esimesele püüdmisele vastik, sellest ka pögenemine, aru sain aga alles täiskasvanuna.... juba väga noorelt sellistest asjadest rääkimine julgustab last ka rääkima kui miskit sellist toimub, kahjuks pole aga paludel lastel selliseid vanemaid, kes nendest hooliks, naabruseski emasid kellele on kasuisadepoolne vägivald laste vastu aktsepteeritav, pääasi et mees majas oleks, sellistes peredes on aga ka teismelised ära kasutatavad... lapsi peab teavitama, koolides, lasteaedades jne, lausa haridusprogrammi peaks sellised teemad kuuluma, lasteaiast alates, just see et lapsed räägiks, kasvöi koolis ja lasteaiaski, kasvõi oma õpetajatele....
k
Kriss/ 14. august 2018, 17:42
Enam ei saa kommenteerida?
t
14. august 2018, 17:33
Tavaliselt julgemad naised on kõrgema IQga! Enamus kohtuprotsessid naised teavad oma õigusi ja kuidas tema tegi.
k
Kahju/ 14. august 2018, 13:43
Inimesed ei saa ja ei oska ennast panna sellistesse olukordadesse, milles nad pole ise olnud( mina kahjuks olen), seega ükski nõu ei aita, räägi või mitte. Mina rääkisin emale,et kauisa käperdab, olin kuuene, otseselt ta mind ei vägistanud.Ema julges talle öelda, mees hakkas mind vihkama ja ema veel rohkem peksma. Läksin 16 selt kodust Kasuisa tegi ühe tüki, mille tagajärjel tõsteti ta meie majast välja ja kehtestati meie ema suhtes läjenemiskeeld. Mees sai elamise üle tee vastasmajja, kus oli üksi. Lõugas küll üle aia meie maja peale, aga muud midagi. See oli aastal 1969. Ma olen siiani tänulik miilitsatele ja kohtule, kes sellise otsuse tegid.
m
miks küll/ 14. august 2018, 12:08
Kasuisa peale kaebama ei julenud minna, aga oma lihast ema petta ja sellisega emal edasi elada lasta, suutsid? Kohutav.
o
ohjah/ 14. august 2018, 12:17
Veel üks lapsesüüdistaja. Saad aru, et sinusuguste pärast ei julgegi paljud rääkida. Niikuinii on nad kellegi meelest ise midagi valesti teinud.
k
14. august 2018, 13:02
j
Jaah/ 14. august 2018, 20:00
Pettis ema? Mida see tähendab selles kontekstis? Ema pettis last, ei taganud lapsele ohutut kasvukeskkonda. Kohutav, et selliseid nn emasid (õigemini emaseid) on.
l
Loen ja imestan/ 15. august 2018, 14:55
Kuue aastane laps rääkis emale mida kasuisa teeb ja teie loete välja,et ta oli arg minema kaebama?Millega kuue aastane laps oma ema pettis??Ema valik oli,kas hoolida endast ja lapsest,jätta see mees või taluda jõhkardist pedofiiliga elu edasi.Teie mõttemaailm on kohutav.
j
jah/ 15. august 2018, 17:22
Lugemisoskusega vist kehvasti. Artiklis on ju 16-aastaselt vägistatud naine, kes pole siiani oma emale midagi rääkinud.
õ
õudus/ 14. august 2018, 12:06
Minu jaoks väga imelik jube, et plika seksib võõrasisaga ja kellelegi ei räägi...ju siis ikka meeldis, kui veel teist kordagi läks sama teed...
o
ohjah/ 14. august 2018, 12:16
Järgmine lapsesüüdistaja! Ta ei seksinud. Temaga seksiti. Teisel korral ta samuti ei valinud ju. Sinusuguste pärast need lapsed suud lahti ei teegi.
x
x/ 14. august 2018, 17:26
mine uuri,mis asi on vahekord
j
Jaah/ 14. august 2018, 18:56
Vägistamine ei ole vägistatule ei vahekord ega seks. See on julmim vägivald ja alandus, isegi tapmine on leebem tegu. Aga sina, to-ohjah oled vist nii primitiivne, et kits on ka vahekord ja seks, kuigi inimesed nimetavad seda loomapilastamiseks.i
u
uskumatu/ 14. august 2018, 17:45

m
MK/ 14. august 2018, 11:41
Pakun, et vägistamisest lähed räägid kõigepealt psühholoogiga. Täiesti võõra inimesega, kellel taustainfo puudub, kuid kes on spetsialist. Lähedastega sellest rääkida pole mõtet. Hukkamõist ja mahavaikimine, jne. Ega ükski lähedane ei suuda sellist asja erapooletult võtta.
j
jah/ 14. august 2018, 12:25
...ja laps leiab kohe selle psühholoogi või võõra inimese, kellele rääkida juhtunust, mida ta isegi hästi mõista ei suuda. Natuke liiga ratsionaalset käitumist ei oota lapselt? Kui täiskasvanud tema kõrval seda ei oska?
m
Mari/ 14. august 2018, 11:18
Kas emale ei saanud rääkida või polnudki ema? Või mõnda sugulast?
t
to mari/ 14. august 2018, 12:33
minule ütles isa, et emale ei tohi rääkida neid "meie asju", muidu ema läheb meie juurest minema.
kas te olete naiivsed, kes soovitavad psühhiaatrit või emale rääkida, et ei saa aru, et ahistaja on kaval ja oskab manipuleerida!!
v
vahest/ 14. august 2018, 14:00
Oleneb ju emast. Mõnele emale on mees tähtsam, kui laps.
j
Jaah/ 14. august 2018, 21:59
See nn ema ju selle vägistaja koju tõi, mida talle veel rääkida?
E
/// 15. august 2018, 17:23
Ega vägistajale otsaette ole kirjutatud, et too vägistaja. Ema tõi ta küll majja, aga ei teadnud ju, mis tegelasega tegu. Laps ei öelnud ka. Mida siis see ema teha sai?
3
322/ 14. august 2018, 11:01
Tüüpiline eestlaste suhtumine kus ema ehk täiskasvanud naine vabastatakse igasugusest vastusest.
Emal ei olegi kohustust oma last kaitsta, ikka on süüdi ainult kurjategija ning riik. Aga muidugi präänikut peab ema riigilt kõvasti saama.
h
Hämmastav/ 14. august 2018, 11:34
kurjategija ei olegi süüdi? Mida ma just lugesin?
Seda enam ei julge ju kasuisa süüdistada, sest tegelikult on ju ema hoopis süüdi.
Mis ajuvaba suhtumine see nüüd on? Ema ei saa ka last kaitsta, kui ta ei tea, mis juhtus.
j
Jaah/ 14. august 2018, 16:06
Ta ei öelnud, et kurjategija süüdi ei ole. Ta ütles, et naine (keel tõrgub sellist emaks nimetamast) on ka süüdi. Ja minu meelest on ka. Osa naisi tassib liiga kergekäeliselt igasuguseid jobusid koju laste juurde. Ema kohus on tagada lastele stabiilne kasvukeskkond, mitte teha kodust meeste läbikäiguhoov.
n
no/ 15. august 2018, 17:27
Tead, et nii mõnigi pealt klanitud ja seltskonnas hinnatud tegelane võib osutuda lapsevägistajaks. See pole kuidagi näkku kirjutatud. Antud juhul polnud emal ka pidevalt uued suhted, vaid üks uus kaaslane, kelle tegelik pale tal siiani teadmata. Kui inimestel oleks pealt aru saada, et nad on vargad, tapjad, vägistajad, siis poleks ju mingit erilist uurimist vajagi.
Ema püüdiski leida kaaslast, et oleks ka isafiguur majas. Kui pealtnäha oligi kõik korras, ei hakka inimene lihtsalt nii räigeid tegusid kahtlustama.
K
!!!/ 14. august 2018, 10:46
Kahtlemata on sellisel juhul raske ning häbi. Aga sellest tuleb üle saada ning kuriteost teatada. Sinna kuhu vaja. Sest seda juhtumit endas kogu aeg kanda on märksa raskem. 16-17 aastasel võiks olla juba niipalju iseseisvust ja otsustusvõimet, et juhtunust teatada. Politseile, lastekaitsele, traumapunkti või kooliõpetajale. Või kui alaealisel veel julgust ei jagu, siis täisealiseks saades kindlasti. Et kurjategija oma teenitud karistuse kätte saaks. Aga see nagu Ameerikas kombeks, et vaikitakse ning kaevatakse mitukümmend aastat hiljem on küll mõttetus. Sest siis ei suudeta tegelikult enam mitte midagi tõendada ja kuritegu on selleks ajaks kah juba aegunund. i saa vastutusele võtta. Vahemasti meie kultuuri ning õigusruumis.
Kuigi too traditsiooniline lause ei piuutu asjasse, kuid on siiski ka siin asjakohane. Nagu ütleb vaimulik laulatusel. Et öelgu seda nüüd kohe või vaikigu igavesti. Mina näiteks soovitan, et tuleb igal juhul öelda ning võimalikult kiiremini.
s
see siin/ 14. august 2018, 11:07
See, mida sa siin tegid, oli ohvrisüüdistamine. Miks ta siis ei suuda end kokku võtta? Peab saama üle! Sina soovitad? Kui teed noore puu katki, siis võib ta edasi kasvada, aga ta kõveraks kasvanud tüvi on ka 80 aasta pärast nähtav. Mis seespool toimub, on palju raskem öelda.
Seepärast peabki rääkima sellistest probleemidest ühiskonnas, et inimesed õpiks nende juhtumite olemust mõistma. Saaks aru, et laps ei ahvatle täiskasvanut ja kui teismeline oma käitumisega kuskil piiri peal mängib, siis on täiskasvanu kohus talle selgitada, et see on sobimatu ning võib osutuda talle endale ohtlikuks. Mitte et täiskasvanu näitab näpuga alaealisele, kui ta ei suuda end talitseda. Maailm peaks siiski püsima täiskasvanutel, kes on selgeks saanud, mis on vale ja õige. Täiskasvanutel, kes võtavad vastutuse ja kaitsevad nõrgemaid.
t
to see siin/ 14. august 2018, 22:25
Vanasõna: Jagatud mure on pool muret!
Aga palju aastaid endas stressi kanda? See on raske. ja kahjuks ka mõttetu. sest toetada ning aidata saab vaid seda, kes abi palub, kes sellisest teost teatab. Kuigi selline häbi ning eneseületus ei ole muidugi kerge. See on eneseületus. Mis mõnele ei olegi jõukohane. Ja jääbki siis edaspidist elu mürgitama.
teine vanasõna: Parem hilja kui mitte kunagi!
See puudutab ka neid, kes kunagi palju hiljem juhtunust rääkida söandavad. Ilmselt hakkab siis sellest veidi kergem. Kuigi enne seda on aastaid end vaikimisega piinatud. See teadvustab meid ka ühiskonnas varitsevatest ning levinud ohtudest. Ja toob nimede nimetamisel ka häbi kiimalise kuriteo sooritanu pea peale. Aga kui teo ja sellest teavitamise vahele jääb liialt pikk ajavahemik, siis kahjuks on nende kuriteod aegunud ning teenitud karisus neid enam ei ähvarda. Millest oleks muidugi väga kahju. Seega vaid poolik võit ning järgnemata jäänud karistus.
o
ohjah/ 14. august 2018, 23:36
nii hea on kõrvalt targutada... Vanasõnad ja puha. Need ei aita inimest, kes on selle kõik üle elanud.
t
to ohjah/ 15. august 2018, 14:05
Siin pole mõtet arutleda ega pikalt teoretiseeerida. See ei vii kuhugi. Poolt ja vastu argumente võiks terve rea kirja panna, Aga otsus tuleb ikkagi igaühel endal teha. Olgu see siis raske või kerge.
On vaid kaks võimalust. Kas kurititeost teatada ja vägistaja üles anda. Või siis vaikida ja häbi ning alandust endas igavesti kanda. Samal ajal kui kurjategija karistamatust naudib. Kas kaevata või vaikida. Koömandat teed ei ole. Nii lihtne see ongi. Ja nagu vanasti oli kombeks öelda - valik on sinu!
o
ohjah/ 15. august 2018, 17:34
Mis sa arvad tõesti, et ohvrid (vähemalt täiskasvanud) ei tea seda? Teavad. Aga seal on sageli nii palju pisiasju. Juba loo rääkimisest ei piisa korra, vaid sa pead selle uuesti ja uuesti erinevatele inimestele ära rääkima. Pead tõestama, et see tõesti nii oli. Pead vastama süüdistustele, et äkki sa ikka ise ka midagi valesti tegid. Pead olema valmis, et sind üldse ei usuta - no nii tore mees ju ei tee midagi. See ei ole nii, et lähen nüüd ja kõik saab korda.
Lisaks sellele tähendab see ka millegi väga isikliku avaldamist, mida siiani ehk isegi mitte keegi ei tea. See pole must-valge.
Mis puutub jagatud muresse - on olukordi, kus jagatud mure tähendab viiekordset mure. Näiteks kui kurdad mure ja kuulaja selle edasi räägib.
Parem hilja... - kui kuritegu on aegunud ja kurjategija juhtumisi mingi positsiooniga inimene, siis märgi saab külge ohver. Ning natuke tasub vaadata ka metoo lugusid. Paljud, kes on lõpuks julgenud oma lugu rääkida, saavad sõimata, miks nüüd. Hilja on. Pole ju mõtet eduka inimese karjääri hävitada mingi ammuse asja pärast. Aga ohver varem ei julgenud äkki. Kes kõrvalt sellist ohvripeksu näeb, ei tee samuti oma suud lahti.
Pragmatism ei aita nende juhtumite korral. Iga juhtum on omamoodi unikaalne.
n
16. august 2018, 04:25
Nagu öeldud, dilemma ei ole kerge. Aga see valik, kuma varianti valida jääb lõpuks igaühe enda otsustada.
m
Muhv/ 14. august 2018, 10:43
Väga raske on sellest kellelegi rääkida, sest inimesed on väga õelad ja hakkavad sellel teemal ilkuma ning näpuga näitama ja õelutsema. Parem vaikida ja vaikselt edasi kulgeda.
j
Jaah/ 14. august 2018, 21:20
Ei. Väga vähesed ilguvad, ja need on ilmselt lastevägistajad. Kui midagi oli, räägi ära, mitte ära piina end elu lõpuni. Ja rääkida tuleb politseile või siis kellelegi, kes sellest politseile teada annab. NB! Lastevastase kuriteo puhul on teavitamine kodanikukohus. Loodetavasti on neil nn kärgperede lastel suhted isaga ja isapoolsete sugulastega säilinud. Emapoolsetest sugulastest ei pruugi tolku olla, nn emal ju uus pedofiil majas.
a
asd/ 14. august 2018, 10:43
kes enda eest ei seisa nendega juhtubki igasuguseid asju. kurat mine tee avaldus politseise ära ja siis ehk keegi usub ka. muidu on alati õhus võimalus et tütar jäi millegagi kasuisale vahele, see ütles et okei, pigistan silma kinni kui... ja siis ongi pärast häbi.

k
Kristlane/ 14. august 2018, 10:08
3
322/ 14. august 2018, 11:52
Katkised perekonnad ei ole ei moslemite ega kristlaste pärusmaa.
See on juba Eesti oma nokia.
m
moslem/ 14. august 2018, 13:07
p
Priit/ 14. august 2018, 10:00
Vaadake, neiu või kes te olete. Häbi peaks olema just sellel mehel. Kuidas Teil saab häbi olla ? Te ju ise ei tahtnud seda. Kas nüüd, kui keegi annab mulle nuga, siis mul on häbi rääkida politseile või ? Ärge hakake rääkima, et see pole sama asi, jah täpselt polegi, aga Teie pole süüdi !
n
14. august 2018, 10:08
Nendesuguste pärast, kes alati ütlevad-ise olid süüdi-lühike kleit, vale naeratus jms
t
tolerantne/ 14. august 2018, 10:27
aga kõik jääb perekonda ... või ei ole nii
l
14. august 2018, 11:30
Lapseealine on alati oma rumaluse ohver!
j
Jaah/ 14. august 2018, 20:42
Neiul on ema, kes ta sellesse olukorda pani ja neiu ei taha ema vastu minna. Sest isegi kehv ema on parem, kui ilma emata. Noor inimene vajab sugulaste tuge. Märgakem ja aidakem noori, kel kodus ahistajast kasuisa ja pooletoobine nn ema. Selliseid litsakaid naisi, kes iga püksikandja koju veavad, on väga palju.
e
14. august 2018, 09:51
ei usu et see probleemiks on paljudel, siiski paris hull see olukord olla ei saa, kas siis üks vanemaist ei oska aru saada peresiseseid asju või, siis peab vähemalt ema olema ajuga, kui ikka vaadata kõrvalt mehe käitumist, siis saab küll sellest aru, ei usu et saab nii vaoshoituna mees end tunda ja välja näidata, see on aru saadav kõrvalisele igaljuhul, või on siis paljud naised nii rumalad.
i
ilus illustratsioon/ 14. august 2018, 10:38
Selline kommentaar illustreerib väga hästi, kuidas töötab inimese aju. "Ei usu" ja selle pinnalt on kindel, et peab olema midagi aru saada. Aju kaitserefleks hakkab tööle - see ei saa ju nii levinud olla; kui ma käitun või märkan või...siis ei juhtu selliseid asju. Nii blokeeritakse ära ilmselge tegelikkus.
Ei ole alati aru saada. Üldse ei ole. Keegi ei ole rumal selle juures, aga inimesi ei ole nii lihtne lugeda. Need, kes on võimelised sellisteks tegudeks, oskavad olla väga võluvad või vastupidiselt tuimad ja sa ei arva iial, et nendega midagi valesti.
k
Kessu/ 14. august 2018, 12:55
Ma ei saa aru sellest, kuidas ema ei näe ega kuule. Kui su mees öösel sinu kõrvalt ära läheb. Ok, siis kui ema ei ole kodus, saan aru. Aga kuidas sa ei märka seda, et su laps, sinu laps on õnnetu, stressis. Seda valu ei ole võimalik peita. Ma tõesti ei mõista.
K
/// 14. august 2018, 13:14
Kuskohast sa võtad, et laps on silmnähtavalt õnnetu ja stressis sellisel puhul? Kuidas sa teed vahet, mille pärast ta parajasti õnnetu on? Lapsed oskavad väga hästi teha sellist nägu, nagu täiskasvanud neilt ootavad. Kas nad seda oskavad defineerida valuna? Äkki häbi. Äkki on neid hirmutatud vaikima? Äkki on tekitatud arusaam, et nii on normaalne ka? See segadus ja arusaamatus ei pruugi olla otseselt valu. Võib ka juhtuda, et lapse aju blokeerib selle nii ära, et isegi unustab või kinnitab endale, et äkki mäletab valesti. Pole ka haruldane, et laps tunnebki end ise süüdi mingil kummalisel põhjusel.
Kui sa ei saa aru, siis ära avalda arvamust. Tunnista, et on asju, mida sa ei mõista ja õpi.
t
tl /// 14. august 2018, 17:36
Sina ei ole mulle ütleja, mida ma mõistan või pean õppima. Ema on see kes vastustab oma lapse eest. Punkt.
i
Isehakanud psühholoogile/ 14. august 2018, 17:41
Vägistamine ei ole valus? Ema kohus ei ole oma last kaitsta?
m
MADLI/ 14. august 2018, 22:32
Praegune mitmete arvamuseliidriks trügivate daamikeste sõnum on selline et ela eelkõige iseendale ja oma naudingutele! Et elu on niigi üürike.
Minu nooruses oli vastupidi. Et tuleb oma ego alla suruda, kannatada ning eladaoma lastele. Nii rääkisid emad ning vanaemad.
o
Ot mismoodi,ema ja elukaaslane ei saa kunagi teada/ 14. august 2018, 09:13
aga tervele eestile räägib?Kas ema ja elukaaslene elavad siis kuu peal või?
s
statistika/ 14. august 2018, 09:34
nii käib 94 % peredes arvatakse et see parim praktika ... siis kui lähevad tülli omavahel kadedudusest siis räägitakse kõigile ... olenemata olukordadest
l
lugesid?/ 14. august 2018, 10:43
Selliste lugude puhul kasutatakse valenimesid. Midagi isiklikku siin ei räägita, et oleks võimalik ära tunda. Selliseid "kadrisid" on meil kahjuks omajagu.
Tegelikult võiks see samahästi olla minu lugu. Ainult et kõik piirdus sobimatute puudutustega. Samuti keegi ei tea. Nii ammust lugu ei kaeva enam üles ega tõesta ka kuidagi.
m
millegipärast/ 14. august 2018, 08:42
tundub mulle, et seda artiklit ei ajendanud kirjutama mitte vajadus ega akuutsus, vaid et keegi kusagil on saanud "vägivalla tõrjumise" eest palju raha ja siis ta muudkui sünkroniseeritult annab tuld kõigis meediakanalites. Paralleelselt on täna Delfisse pandud lumehelbekeste fantastiline kirjutis "Lapsevanem, lasteaiakasvataja, vanaema, vanaisa ja naabrimees. Kõik nad võivad lapsest pedofiili kasvatada" . Seega - kampaania. Trollipeatuses on ka mingi jälgis sõnastuses kampaania. ERR ja PM on veel tühjad, eks sinna ilmub mõni etteplaneeritud artikkel homme.
Tõepoolest, igasugust jama esineb elus, Aga kas tõesti juhtus augustikuus midagi sellist, et oli vaja see teema järsult üles tõsta? Pakun, et ei. Tegemist on kinnimakstud ajupesukampaaniaga. Reaalsusest sõltumata saab keegi kusagilt raha selle vedamise eest. See ei ole ajakirjandus, see on kultuurimarksistlik propaganda.
o
ohjah/ 14. august 2018, 10:53
Paneme silmad kinni selliste tegude ees. Vähendame nende traagikat. Mis kampaania see on siis? Teavitamine. Näitamine. Et mitte ükski laps ei peaks taluma seksuaalvägivalda. Kuidas on võimalik selles halba näha?
Nimetatud artikkel on samuti igati õige. Väärkoheldud, alandatud ja häbistatud lapsed on need, kellest võib suure tõenäosusega kasvada pedofiil. Osal juhtudest jääb selles osas kuskile lapsetasandile kinni. Lapsed on sellise jaoks puhtad ja süütud tegelased. Täiskasvanutega võib olla neil väga keeruline rahuldustpakkuvaid suhteid luua. Teistel juhtudel on tegu ka võimukuse ja fantaasiatele voli andmisega. Siis on probleemid pidurite puudumisel. Tõenäoliselt on kõvasti rohkem neid, kel käib peast läbi mõte mõnest haiglasest seksuaalfantaasiast, kuid nad ei tee seda kunagi teoks; nagu tõenäoliselt mõtlevad mingi hetk paljud, et "lööks raisa maha", aga tegeliku teoni ei jõua.
Kindlasti ei tasu siin segi ajada pedofiile ja geisid. Pedofiilid võivad olla ka homoseksuaalid (kuid suur osa neist heterod - suurem osa ohvritest on tüdrukud, pilastatud meeste poolt), kuid homoseksuaal ei ole kindlasti võrdne pedofiiliga.
k
,,,/ 14. august 2018, 05:19
kellel on lapsed, paksid leppima üksi olemisega kuni lapsed on täiskasvanud. Kui palju on neid mehi, kes suudavad olla tõeliselt isa eest naise eelmisest abielust, kooselust lastele. Lapsed pole armsad kassipojad, keda igaüks hellalt nunnutab. Laste kasvatamine on igapäevane töö koos armastusega, kannatlikkusega, Kes tuleb kasuisaks? Enamasti teise ringi mees, kes pole osanud peret hoida. Seega - ohu märk. Oota vaid juhust, kui ta on tujust ära, veidi väsinud, napsine, kui laps jonnib, teeb tühiseid pahandusi. Rääkimata sõnakuulmatusest.
t
Teise ringi naise, kes/ 14. august 2018, 08:42
ei ole osanud peret hoida targutus
o
---/ 14. august 2018, 09:32
olin 6-7-8, kui kasuisa pilastas. tookord ei osanud arvata, et selline asi on halb ja lubamatu. hilisemas eas aru saades oli viha nii suur, et olin võimeline tapma.
kes siin arvavad, et laps ise provotseerib või pastakast välja imetud artikkel või lausa kellegi propaganda (?!), siis olge palun vait, kui te ei ole kogenud midagi sellist!
a
aga mida teha/ 14. august 2018, 10:55
Aga mida teha bioloogiliste isside ja (kasu)vanaisadega? Või onudega?
Hulk pilastajaid on kasuisad, kuid kindlasti ei saa kõiki kasuisasid seepärast risti lüüa või kahtlustama hakata.
t
to aga mida teha/ 14. august 2018, 12:39
keegi ei löögi risti ausat ja tubli meest, kes kasvatab võõraslast.
ikka pedofiilidest on jutt!
k
Küsimus/ 14. august 2018, 03:33
Kuidas Sa oleksid saanud,lapsena? Saanuksid rääkida oma emale,vanaemale,vanaisale, lähisugulasele,kasvatajale lasteaias või õpetajale koolis,lõppude lõpuks oma sõbrannale jne. Kui sellist tugivõrgustikku ei ole,siis on süüdi juba ka lapse EMA,kahasse võõrasisaga!
l
14. august 2018, 08:34
Lapsed ei räägigi, aga järsku muutunud käitumine on see, mis peab ümbritsevates täiskasvanutes küsimusi tekitama. Kahtluse korral tuleb informeerida politseid, laste ründamise kohta kehtib kõigile teatamise kohustus.
l
lihtsalt/ 14. august 2018, 10:01
kahtluse põhjal? Lähen siis politseisse, sest kahtlustan sind, katsu ise tõestada, et pole seda teinud.
m
Mh/ 14. august 2018, 10:35
Ja Teie arvate, et need politseinikud ja teised tegelased usuvad laste juttu, eksid nemad arvavad, et lapsed on kõik välja mõelnud ning naeravad lapse jutu välja ja mida peab siis laps tegema, kas kodust ära jooksma või.
o
ohjah/ 14. august 2018, 10:57
Oled sa näinud mõnda last, kes sellise teo üle elanud? Oled kindel, et ta käitumine nii suurelt muutub? Arvad, et vanemad tõesti teevad vahet, kas teismelise käitumine muutus nüüd sõbrannaga tülitsemise pärast (kui ta näiteks seda väidab) või on keegi temaga sobimatult käitunud? Inimesed ei ole nii lihtsalt mõistetavad.
j
14. august 2018, 11:34
JAh ja lähedki politseisse, seal on ametnikud, kes samuti laste kaitsmisega tegelevad koos ov lastekaitsega.
p
14. august 2018, 11:35
Politsei.ee lehel ei vaidle sinuga keegi, kui sa sealt avalduse esitad.
s
14. august 2018, 11:39
Selleks on koolitatud inimesed, kes peavad oskama ja teadma, iga normaalse mõistusega täiskasvanu saab aru, kui lapse käitumine järsku oluliselt muutub. Vägistamise sümptomid on erinevad sellest kui sõbrannadega tülitsetakse.
M
/// 14. august 2018, 12:14
Millele sa tugined? Traumajärgses kriisis ei ole reegleid ja kindlaid käitumisi. Milline on siis sinu meelest see vägistamisejärgne käitumine, mida kindlasti peaks märkama? Tead, kui paljud käituvadki just ääretult normaalselt teiste juuresolekul. Tahavad unustada ja blokeerivad selle teadmise juhtunust mingil hetkel. Piisab aga üksildasest pimedast õhtust, mingist lõhnast, muul moel olukorda meenutavast seigast ja tuleb meelde. Mitte alati, aga näiteks siis, kui oled muidu emotsionaalselt väsinum.
Lugu räägib ka ju selgelt, kuidas on olnud mõned päästikud. Muidu on inimene edasi elanud pealtnäha normaalset elu. On ka juhuseid, kus trauma tagajärjed tulevad välja alles aastate pärast.
Erinevate traumade puhul on need, kes tarduvad ja tõmbuvad täiesti endasse. Lülituvad välja. Samas on need, kes hakkavad paaniliselt tegutsema või suvalises suunas jooksma. Samuti on need, kes tunduvad pealtnäha täiesti tavalised. Neile kusjuures sageli tähelepanu ei pöörata ja arvatakse, et ta nii tugev ja sai juhtunust üle. Kõigi nende puhul võib aga sisemaailm hoopis teine olla. Näiteks paanikas tegutseja rahmeldab endast suure osa välja ja magab hiljem tunduvalt rahulikumalt kui see, kes pealtnäha hästi toime tuleb.
Kui te ei ole kokku puutunud ega mõista inimeste sisemaailma keerukust, ei tasu kindlaid väiteid esitada.

p
päss/ 14. august 2018, 02:31
Enamus ärakasutamistest tehakse noorte poiste kallal ja sealt arenenud homoseksuaalsust ei loeta probleemiks,nõnda saab seda ka karistuseta jätkata.
k
14. august 2018, 08:36
Kust sa seda võtad, et enamus seksuaalseid rünnakuid just poiste vastu tehakse? rünnatakse kõiki, kellele ligipääs tekib.
r
Rauno/ 14. august 2018, 01:38
Mina õnneks seksuaalse vägivalla alla lapsepõlves ei langenud.Kannatasin 3-aastasest peale võõrasisa vägivalla ja alanduste all.See vägivald ei olnudki peksmine (kuigi ka seda tuli ette kuni vanuseni 12).Hullem oli see vaimne vägivald. Jube oli näha oma ema veriseks pekstud peaga,jube oli kuulda mõnitusi minu aadressil kui olin 5 aastane (sellest ajast mäletan asju)- mind nagu kutsuti "nuust.ikuks" ja "vä.r.djaks".Kuigi olin sündinud abielus. Mu oma isaga keelati igasugu suhtlus ja mõnitati muidugi ka teda,kuigi ta maksis ausalt alimente kogu nõutud aja. Muidugi,ei olnud ka mu ema ingel,ta võinuks selle kõik ära hoida,lihtsalt lahkudes koos minuga vägivaldse mehe juurest.Ta ei teinud seda.Ja nüüd on nad mõlemad surnud.Surid vihates teineteist.Ja mul on mõlemist väga kahju:(
r
Rauno/ 14. august 2018, 01:50
Mõlemist,kuna mu võõrasisa suri kohutavasse surma, aastaid piineldes.Ja ma andsin talle andeks,siis kui ta oli ise abitu ja nuttis,kahetses ja tundis süümepiinu. Ta siiski n.ö. toitis ja kattis mind,elasin majanduslikult keskmisest jõukamas peres,suuresti tänu temale. See aitas täiskasvanuks saades ka andestada.Aitasin teda,millega sain.Ka siis,kui ta oli mu emast lahutatud ja praktiliselt ennast põhja joonud..
M
****/ 14. august 2018, 15:25
Ma poleks küll andeks andnud.
m
14. august 2018, 08:54
Muidugi süüdi ema, kes siis veel.
t
14. august 2018, 09:36
t
14. august 2018, 22:33
Tean emat, kes palub tütrel kasuisaga seksida, andes endale sedasi puhkust. Peaasi, et kasuisa ära ei läheks võõraste naiste juurde.
j
joosep/ 14. august 2018, 00:58
viga ikka eesti kohtusüsteemis
ohvrid ei taha seda kõike uuesti kohtu ees läbi elada
o
14. august 2018, 08:42
Ohvreid mõnitatakse kohtus täiesti lahtise tekstiga, see on veel hullem kui vägistamine ise, mida sedasi ohvriga tehakse. Imestama paneb, et haritud naisõppejõud/eksperdid paistavad sellest lausa mingit sadistlikku rõõmu tundvat, et saab ohvreid süüdistada. Mis nad siis jäävad vägistajale kätte! Mis ta siis oli seal kohas öisel ajal, korralikud naised on sela ajal kodus jne. Kas see on kogu ekspertiis, mis Eestis on olemas?
t
tõonäoliselt/ 14. august 2018, 09:44
tehakse veel süüdigi,niinagu autorolla võlausaldajad ja ülelastud autojuhid
t
to// 14. august 2018, 11:02
Kas asjaolud, ka piinlikud, ei tulegi siis välja selgitada? Või soovitad ehk tagaselja süüdimõistmist ja otsuse tegemist? Aga mis siis, kui mõni sinu vaenlane sedasi kas sinu enda või sinu lähedase peale valekaebuse esitab, mis siis?
a
14. august 2018, 11:40
Asjaolusid selgitatakse ilma ilkumiseta ja mõnitusteta!
e
14. august 2018, 11:43
Esitavad siis esitavad, praegune süsteem võimaldab süüdistada keda iganes milles iganes, see ei tähenda, et lapsi ei tuleks püüdagi kaitsta vägistajate eest.
t
to// 14. august 2018, 22:36
Psühholoogiline rünnak on kohtualuse ning tema kaitsjast advokaadi taktika. esitada provotseerivaid küsimusi, et kannatanut segadusseajada.
j
joosepile/ 14. august 2018, 10:59
Medalil on kaks külge. Mida sina siis soovitad? Et piisab lihtsalt kaebusest ning teeme tagaselja otsuse ja saadame hukkajad välja? Kohus peab siiski fakte vaagima ning kaaluma, enne kui otsuse teeb. Sest kahjuks pole juhused, kus näiteks kättemaksuks kellegi peale valetatakse sugugi nii haruldased. On olnud ka juhuseid, kus tüdruk esitab kaebuse näiteks ema õhutusel ja nõudel, kes tahab mingil põhjusel oma meest või elukaalast hävitada. Sellised asjad on isegi meedias kajastust leidnud.
h
häbi/ 13. august 2018, 22:25
mitte häbi vaid alandus, sügav alandus võib-olla kogu eluks, millest rääkida ei saa, see on kohutavalt raske.
n
14. august 2018, 09:38
nii see mitteametliku statistika järgi 67 % - dil kaasas
t
to häbi/ 14. august 2018, 11:04
Seda kindlasti, kuid tuleb teha valik. Kas kõik välja öelda või seda alandust endas eluag kaaas kanda. Nagu varem öeldi - et valik on sinu! Mina soovitaksin pigem siiski ära rääkimist ning elus uue lehekülje pööramist.
t
tee seda/ 14. august 2018, 13:16
ja siis sa ei kõlba enam kellelegi või siis kõigile
n
13. august 2018, 22:08
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele.
j
Jaah/ 13. august 2018, 23:46
Seda saab vist teha nii, et keegi ei tea otseselt .... kuid vähemalt kasuisa elukaaslane aimab midagi. Paarissuhte puhul saab teine aru, et midagi on olnud, isegi kui täpselt ei tea. Seda ei ole võimalik sõnadega kirjeldada, koos elades saab lihtsalt aru, kui teisel mingi seksuaalne teema on.
k
14. august 2018, 08:48
Kõike saab teha nii, et laps ei mõista, et see, mida temaga tehakse ei ole normaalne. Filmitakse last kogu aeg, reisitakse palju, kolitakse sageli, et ei tekiks suhteid väljaspool, ähvardatakse ema ära tappa jmt, et lapse suu hirmuga sulgeda.
a
aga see nii/ 14. august 2018, 09:39
enamusel kelledel kasuisad
a
aga see nii- le/ 14. august 2018, 10:18
Et siis enamus kasuisad on pedofiilid? Ääretult inetu üldistus. Enamik kasuisasid on täiesti normaalsed, suure südamega mehed, kes võtavad oma kasulapse tingimusteta omaks ja armastavad ning hoiavad neid nagu oma lapsi. Tean väga paljusid kasuisasid, kes on oma lastele pühendunud isad, isad, keda väärib iga laps.
e
endine jurist/ 14. august 2018, 11:14
10:18-l on õigus. Jah, on ka tõeliselt hoolivaid kasuisasid. Näiteks oli kunagi üsna ammu kohtu all üks kasuisa, kes aitas juba täiskasvanu kasutütrel sooritatud rasket kuritegu varjata. Riskis ise, et kasutütart päästa.
Muidugi tuli asi lõpuks välja ja kasuisa sai varjamise eest kohtus karistada. Paradoks on selles, et kui ta oleks olnud lihane, ametlik isa, siis ta oleks võinud heal juhul üldse karistamata jääda.
k
14. august 2018, 11:48
Kunagi oli on nüüd argument kõiki kasuisasid lambist süüdistada? Juurakas oli vanasti peaaegu diagnoos.
m
13. august 2018, 22:08
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele.
e
14. august 2018, 08:51
Enamus ei esita ühtegi kaebust politseile, pigem jõuab info meditsiinisüsteemi, kust nad varem või hiljem abi otsima hakkavad, sest ei tule sellega aastakümnetega toime, muutuvad depressivseks, suitsiidile kalduvaks, kardavad suhteid luua jne.
m
Muidugi et ei pea/ 14. august 2018, 09:06
Midagi ei ole teha - ohver tunneb häbi ja alandust, hirmu jms. Sina ära targuta kui ei tea. Vähesed on nii tugevad, et suudavad end kokku võtta ja avalduse esitada. Seejärel veel uurimine urgitsemine, isegi mõnitamine uuesti avalikult üle elada uurijate ning kohtu rataste vahel.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee