Pärnu vesipüks (kuvatõmmis videost: facebook.com/parnusurf)

Pärnu surfikeskuse Facebooki lehele on üles pandud video merel möllanud vesipüksist. Ilmselt on vesipüks tekkinud seetõttu, et merevesi on soe, kuid praegu liigub Eesti kohal madalrõhkkond.

Vesipüks ehk pilvesammas on laias tähenduses ükskõik milline tornaado vee kohal, olles tavaliselt 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Maismaale jõudes vesipüks enamasti hajub ega tekita kahju.

Parasvöötmes on vesipükside tekkeks soodsad tingimused siis, kui sooja vee kohal on külm õhumass, mistõttu õhu vertikaalne liikumine on soodustatud ja arenevad konvektsioonipilved.

Vesipüksid ei ime vett üles, küll aga võib vesipüks pihustada vett, mistõttu tekib pritsmetest pilv samba alumisse ossa. Vesipüksina nähtav pikk ja ümar londitaoline moodustis on tegelikult silinderjas pilv. Kuna rõhk langeb õhu pöörlemisel, siis tekib veeauru kondenseerumine ja näemegi algul lehterpilve teket, mis võib lõpuks jõuda veepinnani välja.

Vesipükse võib veel tulla

Eestis on vesipüksid iga-aastased ja tüüpilised saarte läänerannikule, kuid üsna sagedased ka Väinamerel, Liivi lahel ja Soome lahel. Vesipüksihooaeg on augustis ja septembris, kui vesi on soe, aga kohale võivad jõuda üpris külmad õhumassid. Mõnikord võivad tekkida vesipüksiseeriad, mis tähendab, et korraga tekib mitu vesipüksi või tekivad need üksteise järel.

Ilmateenistus on andnud hoiatuse, et täna võib mitmel pool olla äikest, rahet ning tugevat vihmasadu. Ilmselt on praegu just sobiv ilm vesipükside tekkeks.

Jaga artiklit

11 kommentaari

L
Leopold  /   18:18, 13. aug 2018
Mul on kusipüks(is)
V
VELLO  /   14:42, 12. aug 2018
AHHOI

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis