Elu

ÕL VIDEO JA GALERII | Kuressaare Merepäevade melu - "patune" pukktuulik, Matvere imemasin, Tätte, Koikson, Terminaator, vallatud poissmehed ja Uudo Sepp (12)

Anu Saagim | Video: Tatjana Iljina, Robin Roots, 12. august 2018, 15:36
Kuressaare merepäevad. Tatjana Iljina
22. Kuressaare Merepäevad toimusid 9.-11. augustil Raiekivi säärel ja Kuressaare supelrannas. Territooriumil olid kohal vanavara laat, messikeskus, Melumelu ala, Haakriku laat, lasteala, tühja kõhu sõprade ala, tänavatoidu ala ning loomulikult olid platsis ka igat sorti laevad ja merekarud. Suur kontsertprogramm ja teised esinemised toimusid uhkel  Merelaval, Rannalaval, Mõttekojas ja Folgiplatsil. Muidugi ei puudunud ka põnevad merelised tegevused, mängud ja muu vahva, mis merepäevade ja laadameluga kaasas käib.

Kuressaare merepäevad. Robin Roots

Samal teemal

Reedel, 10. augustil toimus Linnuse bastionil ajaloolise taastatud  pukktuuliku pidulik avamine. Viimati seisis taoline seal 17. sajandil.

Tuuliku püstitamine algas juuli alguses. Siis valmis tuuliku jalg ning hiidlasest tuulikumeister Viktor Tammsaar hakkas koos abilistega paigaldama tuuliku karkassi, tiibu, võlli ja teisi osasid. Saaremaa Muuseumi andmetel oli tuuleveski tavapärane Kuressaare kindluse osa. On teada, et 17. sajandil asus see praegusel läänebastionil, mis tollal kandiski Veski bastioni nime. Läänebastionil paiknenud tuulik hävis arvatavasti 1711. aastal, kuid 1787. aastal ehitas kohalik kaupmees Jelisar Beloussov tsiviilteenistuse valitsuse loal põhjabastioni suurtükitorni müüridele uue hollandi tüüpi tuuliku. Tuulik püsis sellel kohal  novembrini 1795, mil see hävis tulekahjus.

Kahjuks Saaremaa vallavalitsus "patuse" tuuliku püstitamist ei toetanud

Vallavalitsuse spetsialistide hinnangul tuulik bastionile ei sobi. Seda on märkinud ka Saaremaa abivallavanem Mart Mäeker. Juba suve hakul ütles Mäeker, et alalist ehitusluba nad tuulikule anda ei soovi. Seega on esialgu antud tuulikule ajutine luba ja seda kuni paariks aastaks. 

Kuid, kes meist ei teaks Eiffeli torni püstitamise saagat Pariisis, mis valmis 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks, et sellega tähistada Prantsuse Revolutsiooni 100. aastapäeva ja mida pärast ehitamist peeti väga inetuks ja häbiväärseks. Torni omandiõigused pidid vastavalt lepingule minema 20 aasta möödumisel torni rajamisest Pariisi linnale, kes lubas selle kohe lammutada. Pärast Esimest maailmasõda pole aga torni lammutamise ideel enam laiemat kõlapinda olnud, sest sellest sai Pariisi tuntuim ehitis ja populaarseim turismiatraktsioon. Loodame, et nii juhtub ka meie Kuressaare bastioni tuulikuga. 

Tuuliku taastamine oli Saaremaa Muuseumi, Tuulikute Meistrikoja ja Altia Eesti AS-i ühisprojekt vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks.

Kuressaare merepäevad. Robin Roots

Merepäevade teise päeva peaesinejateks olid tänavu Marko Matvere, Jaan Tätte, Liisi Koikson, Marek Sadam ja Terminaator eesotsas Jaagup Kreemiga. Nende kõigi jaoks on Saaremaa olnud alati väga eriliseks kohaks ja sestap sinna ka igal aastal rõõmuga naastakse.

 

Vaata täpsemalt videost, mida muusikutel on Saaremaa kohta kosta ja kuidas müstiline saar neid on puudutanud. 

Kuressaare merepäevad. Robin Roots

Muusik ja näitleja Marko Matvere on juba aastaid sepitsenud ühe salaprojekti kallal, ehitades Eesti 100. sünnipäevaks hümnimasinat. Mees tutvustaski oma imemasinat tänavu veebruaris, vahetult enne Eesti sajandat sünnipäeva. 

Tulemus on kaheksa tuubat, mida ühendavad kanalisatsioonitorud, ja kuhu annab õhusurvet kompressor. Mehe sõnul ongi see hümnimasin. Tööpõhimõte on nagu laeva udupasunal või rongivilel, ainult Matvere seadeldis on programmeeritud mängima ühte kindlat viisi, Eesti hümni. Nüüd on see omalaadne imemasin tuuritamas koos Matverega mööda Eestit. Kuressaare merepäevadel pandi imemasinale hääled sisse vahetult enne Tätte-Matvere-Koikson etteastet ja see oli tõepoolest muljetavaldav. Kõik kohal olnud koerad panid saba jalgevahel liduma. 

Kuressaare merepäevad. Robin Roots

Hilisõhtune Terminaatori etteaste 

Kuressaare merepäevad. Robin Roots

Vaata pildigaleriid!

Kuressaare merepäevad. Robin Roots

Kuressaare merepäevadel veesati ka viikingilaev

Kuressaare merepäevadel veesati tuhat aastat vanade jooniste järgi tammepuust ehitatud viikingilaev Thor, mis märgib selle ehitanud merakaru Eero Ahoneni jaoks teise lapse ilmaletulekut vaid paar päeva enne laeva lõplikku valmimist.

Viikingilaeva ehitaja Eero Ahonen ütles pidulikul sündmusel, et kui tuult on siis läheb see ka nädala pärast Salmele viikingilaagrisse ja seejärel suundub Pärnusse. "Tulevik saab olema ikkagi võimalikult palju merel ja ise teha pikki retki. Ma kavatsen nüüd minna Lätit röövima," ütles Ahonen.

Kuressaare merepäevad. 

Thori puhul võib laevameistri sõnul olla tegemist viimasel ajal Eestis ehitatud seitsmenda viikingilaevaga. 

"Tean väga hästi, mis mu sõbra hinges on. Kaks aastat on ta seda lapsukest teinud ja Eero elus on üldse selline huvitav periood, et tal siin mõned päevad tagasi sündis ka päriselt poeg, nii et kaks last nagu korraga. Ja mõlemad ühe nimega Thor," ütles Eero sõber Marek.

Taanist leitud viikingilaeva järgi ehitatud 10 meetrine Thor liugles oma esimesel merekatsetusel mööda vett kenasti ja laeva omanik ütles, et kuuri see laev kohe kindlasti tulevikus ei jää. 

Merepäevadel olid avatud lisaks toidu ja food-trucki´de alad, laat, lastealatöötubade ja atraktsioonidega, paadid ja laevad, tänavamuusikud, kontserdid, mõttekoda, folgiplats ja meluala.

Kuressaare merepäevad. Robin Roots

Kuressaare Jahisadamas toimus Optimistide regatt, Spaa Hotellis "Meri" suur mereajalookonverents, vestlusring „Peidus merepinna all – sukeldumine vrakkidele ja sukeldumine hüljestega”, mõttekojas Noorteka tänavakunsti töötuba ja Anu Saagim salvestas seal ka koos Uudo Sepaga ÕL TV 39. veebisaate "Puuduta mind!".

Kuressaare merepäevad. 

Saatesse "Puuduta mind!" tegid üllatusvisiidi "kohalikud poissmehed" ja päeva staar, Karel Aru, esitas rahvahulga ees ka enda kirjutatud ja tulevasele pruudile pühendatud luuletuse, millele Uudo kena viisijupi juurde aranžeeris. Kuidas see õnnestus, saad kaeda juba neljapäeval, 16. augustil kell 18 eetrisse minevas veebisaates.  

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee