Tõnis Erilaiu lehesaba | Blogid

Kuidas kirvega mindi vabaduse juurte kallale (2)

Tõnis Erilaid, 11. august 2018, 00:01
 Arvi Kriis/Ekspress Meedia
Pealkirja laenasin ajalehest Vaba Maa, kus käsitleti sotside ajalehes Rahva Sõna 1933. aasta augusti alul ilmunud uudispommi: vabadussõjalased olevat juba riigipöörde päeva kindlaks määranud.

Toonase riigijuhi Jaan Tõnissoni Rahvusliku Keskerakonna tähtsamad liikmed kogunesid seepeale kaheksa tundi kestnud koosviibimiseks 10. augustil, kiitsid heaks sõnavabaduse kitsendamise ja meetmed „avaliku elu tervendamiseks“.

Päev hiljem otsustas valitsus kehtestada kaitseseisukorra terves riigis, panna ajalehed eeltsensuuri alla, keelustada vabadussõjalaste organisatsioonid ja kohustada kõiki teisi laiali saatma üksused, mis kannavad mundrit vms eraldustunnuseid. Suleti ka paljud tööliste haridus- ja kultuuriühingud. Suvel oli riigikogu laiali, kuid valitsuse otsust ei lastud neil ka tagantjärele kinnitada.

Tõnisson oli nõrk riigijuht. Kaitseseisukorra otsusest sai tema luigelaul. Vabadussõjalased kogusid end uuesti ja nende algatatud uue põhiseaduse projekt kiideti rahvahääletusel heaks. Tartus põletasid tudengid Tõnissoni Postimehe numbreid ja 17. oktoobril astus rahva põlguse teeninud valitsus tagasi. Tuleb küll tunnistada, et ta suutis riigi arengu käima tõmmata, aga selle vilju nautis juba Konstantin Päts.

2 KOMMENTAARI

e
eeeti mees 11. august 2018, 14:59
vabadus ei tähena eesti varade laastamist.enamus mõtlevad selle all oma karmani täitmist

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee