Võrreldes viimaste aastatega on tänavu hea meesaak. (Martin Ahven)

 Päikeseline ja kuum suvi on teinud oma töö ka mesinduses: korje lõppes mitmel pool Eestis ära juba juuli algul, tavapärasest ligi kuu aega varem, ja saak on hea. 

Mesinike liidu esinaine Rea Raus möönab, et meesaak erines paikkonniti tugevalt,  kuid üldiselt, võrreldes viimaste aastatega, on hea meeaasta. Rausi sõnul on kuumuse tõttu  paljud taimed  tavapärasest kiiremini ära õitsenud, mistõttu ei jäänud mesilastele palju aega meekorjeks. Mesilastele aga kuumus meeldib ja saak on  hea. Mesinike liidu esinaist kurvastab aga hoopis mürgitamine. „Mürgitusjuhtumeid on olnud väga palju ja selline olukord ei ole aktsepteeritav. Kahjuks peab tunnistama, et põllumajandusmürkide kasutamiseks sätestatud regulatsioon on täiesti hambutu. Meil pole isegi karistusmeedeet, „ohkab ta. Rausi sõnul ei saa põllumeest kuidagi karistada, kui ta on kasutanud mürki, mistõttu mesilased hukkuvad. „Ja mesinik jääb üksinda. See on tema mure eraisikuna, kas ta kaebab põllumehe kohtusse. Aga me kõik teame, mida kohtusse kaebamine tähendab: lõputud kulud ja aeg, mis sinna kulub“.

Mullu suvel kaotas  Lääne-Virumaa mesinik Maire miljoneid mesilasi, kes surid keemilise taimekaitsevahendi ehk pestitsiidi tõttu. Õige pea pärast mürgistust tehtud analüüsid näitasid, et süüdlane on piirkonnas tegutsev põllumees.  Valtin oli nõus õiguse leidmiseks minema ka kohtusse, kuid lõpuks leidis naine põllumehega ühise keele ja naise surnud mesilinnud hüvitati talle kohtuväliselt. Valtini teada hakkasid mesinikud tänavu  teatama taimekaitsevahendite väärkasutamisest juba võilille õitsemise ajal. Oli kolm juhust, milles üks Lääne-Virumaal, teine Võrumaal ja kolmas Läänemaal. „ Kõikidel juhtudel on tegemist Danadimiga, putukatõrjevahendiga, mis eelmisel aastal tappis ka minu mesilased,“ tunnistab Valtin. 

Mesinikud on aastaid oodanud, et nad saaksid toetust.  „Nüüd andis minister Tamm välja veksli, et uuel aastal hakkavad mesinikud saama tarutoetust. Naaberriikide mesinikud saavad seda juba ammu. Vaja oleks riigi abi , et teha  ka nendest surnud peredest analüüsid suirale, kus mesilased surid, sest see selgitab ka mesilaste halvasti talvitumise põhjusi,“ selgitab Valtin. Lahendada tuleb ka kahjude korvamine. „Kohtuteed mesinik käima ei peaks,vastutama peab see,  kes väärkasutas taimekaitsevahendeid või siis riik, kes on lubanud need ained maale tuua ja ei suuda kontrollida nende kasutamist,“ sõnab Valtin.  Mesinike Liit on aastaid juhtinud nendele probleemidele tähelepanu , aga see on nagu kurtidele kõrvadele, lisab ta. 

Jaga artiklit

11 kommentaari

K
korralik  /   09:49, 11. aug 2018
saak oli tõesti,seda oli karu näost ka näha, kui ta taruga metsa poole kõndis.
H
hõiskamiseks pole nagu põhjust  /   07:57, 11. aug 2018
Viimase eelnevad kolm aastat olid väga kesised, aga sel aastaljah, natuke on parem, aga mitte nii hea, et oma meele odavpakkumist teha. Kanarbiku mett ei tule tilkagi, sest raba on kuiv. Suuri saake ja head meeaastat kiidavad ehk need, kes mesilasi suvi läbi söödavad ja mujalt odavat mett sisse toovad ja seda eesti mee pähe müüvad. Meie kandis sai meekorje läbi juba juuli esimesel dekaadil.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis