USA president Donald Trump ja Põhja-Korea liider Kim Jong-un (Reuters/Scanpix)

Põhja-Korea välisministeerium leiab, et ehkki nad on teinud mitmeid head tahet väljendavaid žeste, käitub USA endiselt vananenud tegevuskava kohaselt ning seab ohtu kõik tuumasõja vastased aktsioonid. Põhja-Korea on oma tuumaprogrammi ja raketikatsete tõttu endiselt nii rahvusvaheliste kui Ameerika Ühendriikide sanktsioonide haardes, kirjutab BBC.

USA nõuab enne sanktsioonide kõrvaldamist tuumarelvade täielikku desarmeerimist. Põhja-Korea ei kiirusta USA nõudmisi täitma.

President Donald Trump ja Põhja-Korea liider Kim Jong-un leppisid juunis kokku, et asuvad tööle Korea poolsaare denukleariseerimise suunas. Antud protsessi üksikasjad on siiski hägused – Põhja-Korea ei ole selgesõnaliselt teatanud, et kavatseb oma tuumarelvadest loobuda. Riik ei ole ka lõpetanud tuumarelvade tootmist, mis viis veelgi enamate rahvusvaheliste sanktsioonideni.

Mida Põhja-Korea ütleb?

Põhja-Korea välisministeerium toob esile mitmeid riigipoolseid lepitavaid tegevusi: raketikatsetuste peatamine, 1950-53 Korea sõjas hukkunud USA sõdurite säilmete tagastamine ja kosmodroomi hävitamine. Ministeeriumi sõnul mängib USA vana plaati, mida kõik endisedki valitsused on teinud, ning mis ei ole tulemusi andnud. USA ametnikke süüdistatakse ka president Trumpi kavatsuste vastu minemises, alusetute väidete esitamises ning meeleheitlikes katsetes tugevdada rahvusvahelist survet ja sanktsioone.

Ministeeriumi sõnul on heade tulemuste ootamine, kui dialoogipartnerit solvatakse, sama rumal tegu, kui eeldada, et keedumunast tibu välja hüppab. Põhja-Korea välisminister on nimetanud USA tegevust murettekitavaks ning süüdistanud riiki läbirääkimistel gängsterliku taktika kasutamises.

Mida USA ütleb?

USA tippdiplomaadid on tugevalt kritiseerinud Põhja-Korea pühendumust denukleariseerimisse. Riikliku turvanõuniku John Boltoni sõnul ei ole Põhja-Korea üldse edasi liikunud. Riigisekretär Mike Pompeo ütles, et seetõttu on oluline avaldada Põhja-Koreale diplomaatilist ja majanduslikku survet.

Mis edasi?

Austraalia Griffiti ülikooli Põhja-Korea spetsialist Andray Abrahamian ütles, et ei USA ega Põhja-Korea ei ole oma kavatsusi edasise tegevuse osas selgelt väljendanud. „Kumbki osapool ei ole ka selgelt kirjeldanud, milline rahurežiim konkreetselt välja hakkab nägema.” Abrahamian lisas, et protsessi liikumapanemiseks on vaja mõlemapoolseid järeleandmisi. „Ma usun, et mõlemad kardavad midagi selgelt lubada, sest see võib nad nõrgemale positsioonile seada.”

Jaga artiklit

3 kommentaari

N
no  /   10:17, 11. aug 2018
Trumpi käitumine on ettearvamatu,sest ühel päeval võib meel muutuda mitmeid kordi.
A
aja lugu  /   08:36, 11. aug 2018
Eile oli päev, mil jänkid 73 a. tagasi tuumapommi Nagasakile viskasid, Punapeal pole kobiseda midagi.

Päevatoimetaja

Kristel Veerus
Telefon 51993733
kristel.veerus@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis