71
fotot
"Kremli ööbikud" (Aldo Luud)

Kreenholmi saar. Räsitud paik Narva kose ja kaks korda aastas voolava unustuse jõe naabruses.

Hiiglaslik vabaõhusaal 2444 isteplatsiga, kus kus täna õhtul esietendub Tartu Uue teatri suurprojekt „Kremli ööbikud”. Paar päeva enne tähtsat õhtut vurisesid Kreenholmi manufaktuuri vana ketrustehase ruumes õmblusmasinad – valmisid viimased kostüümid. Grimmiala parukavarnade vahel siblisid jumestajad-juuksurid, et sajale parukale õiget vunki sisse kammida. Lavastusmeeskond paarutas mööda ehitus- ja kangakauplusi, et kruvide ja musta kanga tagavarasid täiendada. Kokku vehkles lava taga ja laval tol päeval ligi 80 inimest.

„Narva ehituspoed oleme kahepoolsest teibist, kruvidest ja spray-liimist tilgatumalt tühjaks ostnud,” muigas „Kremli ööbikute” lavastusjuht Viljar Pohhomov. „Täna sai siinsest Abakhani poest tänu meile otsa ka must kangas.” „Kremli ööbikute” autor Ivar Põllu muheles: „Ja kõik LED-pirnid oleme ka ära ostnud!”

Lavaloos, mis pajatab NSV Liidu mürisevast muusikatööstusest ning selle särava tähe Jaak Joala vastuolulisest saatusest, laval on Märt Avandi, Saara Kadak, Maria Annus, Katrin Pärn, Juss Haasma, Tambet Seling, Janek Joost, Priit Strandberg, Robert Linna ja ansambel Lexsoul Dancemachine. Dramaturg Ivar Põllu kirjutatud „Kremli ööbikute” lavastaja on Robert Annus, lavakunstnikuks Ott Kangur ja kostüümikunstnikuks Kristiina Põllu.

Täna esietenduvat lugu mängitakse Narvas Kreenholmi manufaktuuris 22. augustini.

Jaga artiklit

30 kommentaari

A
Aadu  /   15:49, 17. aug 2018
Etenduse dramaturgiline osa on hämmastavalt kehva. Justkui on üritatud kramplikult mittekorrata Joalast raamatutes, artiklites ja intervjuudes kirjutatut/näidatut. Kohati on jälle otselaene (nt lõik Joala intervjuust teles, naine kõrval). On väga õnnestunud laule (2 Avandi laulu) ja samas piinlikke koopiaid (K. Pärn Veskina). On väga õnnestunud sõnalisi pisirolle (jälle K. Pärn Veskina!), on arusaamatuid jäljendusi. On seoseid ja samas arusaamatut seosetust (Kuldse Trio, ja Grapsi sissetoomine).
Igati hea korraldus, nõrk tekstiline pool, ülemäära palju väga kõikuva kvaliteediga muusikanumbreid annab kokku palagani. Uus tekst ja muusikaliste numbrite kärpimine teeks asjast väga hea lavastuse.
Tekstilise poole
K
Kalev  /   21:47, 11. aug 2018
Kas keegi räägiks ka etendusest? Kuidas meeldis või ei meeldinud?

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis