Kommentaar

Mart Raudsaar | Vihakõne või homopropaganda? Segased lood sõnavabaduse piiridega (22)

Mart Raudsaar, Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor, 10. august 2018, 16:14
 Teet Malsroos
Sellel nädalal blokeeris sotsiaalmeedia võrgustik Facebook aktivist Varro Vooglaiu konto kolmekümneks päevaks, kuna tema postitus on vastuolus üldlevinud väärtushinnangutega (community standards). Vooglaiu ja tema sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ning nende oponentide (kelle hulka kuuluvad samasooliste paaride õiguste eest võitlejad) suhted on olnud pingelised juba pikemat aega ning olukord meenutab ususektide vaidlust, kus kõrvaltvaatajal pole võimalustki toimuvat mõistuslikult analüüsida, langemata ühe või teise poole viha alla, kui analüüsi tulemus pole mõne poole seisukohaga täielikus kooskõlas.

Ometi on justnimelt sõnavabaduse nimel tarvis sõnavabadusest ja selle piiridest rääkida ideoloogiavabalt, mõtlemata eelseisvatele riigikogu valimistele või kooseluseadusele. Ma ei kavatse järgnevas analüüsis keskenduda vaid ühele Vooglaiu postitusele, vaid vaadelda laiemat pilti – mida pole muidugi võimalik teha lahus üksikjuhtumitest, mis moodustavad pikaajalise tendentsi.

Kuidas defineerida?

Kokkuvõtvalt on sõnavabaduse versus vihakõne probleem meie jaoks Eestis kolmeosaline. (1) Facebook (ja teised suured sotsiaalmeedia võrgustikud) on registreeritud Ameerika Ühendriikides ning peavad alluma sealsetele seadustele, mis on sõnavabaduse osas Euroopast ja Eestist pisut erinevad, (2) Facebookil puudub kompetents ja võib-olla ka tahe süveneda pisiriigi arusaamatus keeles tehtavate postituste olemusse, (3) Facebook on tehnoloogilises mõttes uus nähtus, mille osas on Ameerika Ühendriikides veel lõpuni vaidlemata tema õigused ja kohustused, sealhulgas see, kas tegemist on ideede vaba turuplatsiga (marketplace of ideas).

Viimase ideega tuli välja juba filosoof John Milton 17. sajandil – igaühel on õigus avalikult ja vabalt väljendada oma seisukohti, millele järgneb avalik vaidlus ning võitjaks jäävad parimad ideed. Seetõttu ei tohi olla ei tsensuuri ega riigipoolset sekkumist.

Niisugune filosoofia toitis absoluutse kuningavõimu kärpimist Euroopas ning Ameerika Ühendriikide konstitutsiooni sõnastamist, mille esimene parandus kaitseb ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust (neid olulisel määral eristamata). Igal mehel peab olema õigus asutada trükikoda ning trükkida seda, mida ta õigeks peab.

Kuid juba talupojamõistus ütleb, et ei saa olla piiramatut vabadust ilma vastutuseta: see kehtib samuti sõnavabaduse osas. Suure hulga kohtuasjade abil on Ameerika Ühendriikides mitmesaja aasta jooksul kehtestatud absoluutsele sõnavabadusele piirid.

Mitmes kategoorias on sõnavabaduse kaitse nõrgem või puudub sootuks. Need kategooriad on lastepornograafia, üleskutsed rikkuda seadust (näiteks riigipöörde taotlemine), otsene pettus, reklaam ning nilbused, mille olemasolu tuvastamiseks on välja mõeldud 1973. aastal nn. Milleri test. See test on kolmeosaline ning sõnavabaduse kaitse kaob vaid kõigi kolme komponendi üheaegsel esinemisel: (1) keskmine kodanik, tuginedes ühiskonnas üldlevinud väärtushinnangutele, leiab, et sõnavõtt või videolugu apelleerib madalatele tungidele; (2) materjal esitab häirival viisil seksuaalsuse või väljaheidetega seotut, mis on täpsemini kirjeldatud konkreetse osariigi seaduses; (3) materjalil puudub tervikuna poliitiline, teaduslik või kunstiline väärtus.

Väga oluline on siinjuures meenutada, et Ameerika Ühendriigid on kireva ja mitmekülgse taustaga riik. Seal elavad koos erinevad rassid, erinevad religioonid, erinevad tõekspidamised. On konservatiivseid usukogukondi, kes ei tolereeri samasooliste inimeste suhet. On hipide kogukondi. Ja on amishite kogukonnad, kes ei kasuta elektrit ega internetti. Igaühel on õigus oma seisukohti väljendada, kuid seda tehes hoidutakse vastuolust oponentide inimõigustega (näide: igaüks võib öelda, et talle homod ei meeldi, kuid keegi ei saa üles kutsuda nende lintšimisele).

Kui postitus ei meeldi

Eesti peamine erinevus seisneb meie väiksuses ja ühetaolisuses. Suuruselt oleme üks USA kogukond, kuhu aga erinevad maailmavaated kuidagi ära ei taha mahtuda. Teiseks on meie iseseisvuse ajalugu veel lühike ning sõnavabaduse piirid pole välja kujunenud – kuid meist enamiku ajaloolises mälus on veel totalitaarse riigi tsensuur, mistõttu (ja õigustatult) oleme kaldu pigem sõnavabaduse kui selle piirangute poole.

Aga mida tähendab, et on veel läbi vaidlemata Facebooki roll Ameerika Ühendriikides? Ajalooliselt on puudunud USAs suured üleriigilised lehed (kuigi mõned lehed on üleriigilise mõjuga). Facebook aga pretendeerib oma levikult sõna otseses mõttes üleriigilise mõjuga ideede turuplatsiks.

Seetõttu väheneb ajas Facebooki võimalus viljeleda sõltumatut toimetuspoliitikat, seda enam, et tema toimetajateks on kõik tema kasutajad. Regionaalse mõjuga ajalehel või telekanalil on alati olnud oma toimetuspoliitika: see tähendab, et keegi ei saa neile ette kirjutada, mida nad peavad või ei pea avaldama. Auditooriumil on alati olnud võimalus leida alternatiivseid uudiseid.

USA seadustele alluv Facebook evib seal juba selgelt üleriigilist mõju. Kuna tegemist ei ole ajakirjandusorganisatsiooniga ja seetõttu puudub võrreldav toimetuspoliitika, peab platvorm arvestama (ka ärilistel põhjustel) üha rohkem suurenevat auditooriumi rahuldava ühise nimetajaga.

Kui mingile hulgale kasutajatele mõni postitus ei meeldi, võivad nad selle peale kaevata ja see võetakse maha või postitaja blokeeritakse. See ongi juhtunud Varro Vooglaiu postitusega. Siinjuures kahtlen veelkord, kas Facebook on sisuliselt mõistnud postituse olemust, kuid see polegi tähtis – kuidas ettevõte saaks keelduda blokeerimisest, kui on tulnud suur hulk kaebuseid? Kuhu me niimoodi jõuame, võib igaüks ise mõelda. Vox populi, vox Dei.

22 KOMMENTAARI

n
Njahh 14. august 2018, 14:18
Sallijate raskekahurid tulevad ajusid loputama.
Sihtasutuse Archimedes noorteagentuur korraldab 23. augustil Valgas ja 6. septembril Põlvas tööto...
(loe edasi)
j
Ja 12. august 2018, 21:30
nii lükkaski feissar Vooglaiu ahju....
Loe kõiki (22)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee