4
fotot
Jaak Madison (Tiina Kõrtsini)

Jaak Madison tahtis Järvamaale Ambla kalmistule kunagisele vabadussõjalasele ausammast rajada, kuid muinsuskaitseamet ei tulnud tema plaanidega kaasa. Nüüd on poliitik vihane. Muinsuskaitseamet seevastu ütleb, et ausamba rajamine ongi pikem protsess.

Madison kirjutab Facebookis, et täna, reedel, sai temas taas kinnitust veendumus, et Eestis on valitsevaks kihiks ametkonnad koos kitsarinnaliste, lühinägelike ja tihti ka väga rumalate ametnikega. Muinsuskaitseamet on Madisoni sõnul selle üks näide. 

Nimelt on Madison parajasti rajamas ausammast  Artur Sirgule. (Sirk oli Eesti advokaat ja poliitik ning Eesti vabadussõjalaste liidu üks juhte. S. R.) Madison selgitas, et plaan oli rajada ausammas Ambla kalmistule, kuna seal kihelkonnas Sirk sündis, alustas oma kooliteed ja samale kalmistule on maetud ka ta vanemad. Ausamba kavandki oli juba valmis, kuid muinsuskaitseamet ei andnud selle rajamiseks luba. Madisoni sõnul tõi amet põhjuseks selle, et ausammas pidi rikkuma nelinurkset kavandit, mis on rõhutatud nelja tamme ja hekiga.

See oli aga alles esimene takistus ausamba rajamisel. Kui esialgu püüti saavutada kompromissi ning ausammas püstitada teise kohta, Sirgu vanemate haua kõrvale, siis peagi luhtus seegi plaan. Nimelt oleks sammas sulgenud ühe väikese tee, mis muinsuskaitseameti sõnul on oluline, Madisoni meelest aga mitte.

Nüüd on Madison pettunud ja avaldab, et tema meelest tuleks kogu muinsuskaitseamet reorganiseerida. "Nad ei tegele enam ammu sellega, millega nad peaks. Nende ülesanne ei tohi olla lihtsalt asjaajamise või millegi rajamise iga hinnaga takistamine, vaid tõeliste väärtuste ja mälestiste kaitsmine. Väikene tee aastast 1931 ei ole seda," pahandab poliitik.

"Palju on juhtumeid, kus muinsuskaitseamet ei tee märkamagi nende "kaitse" all olevaid hooneid, mis lagunevad. Lihtsalt hävinevad. Kuid kui keegi paneb käe külge ja soovib seda päästa, siis lendavad kui tuulispask nende "spetsialistid" kohale, et ega keegi ometi uut võõrast põrandaliistu ei paneks," kirjeldab Madison oma nägemust muinsuskaitseameti tööst. Ta lisab, et pooled ameti töötajatest tuleks kohe lahti lasta ning uued asemele palgata. "Ootame, kui saame kultuuriministeeriumi oma valdusse."

Muinsuskaitseamet: kõik oleks pidanud kohe alguses kokku leppima

Muinsuskaitseameti avalike suhete nõunik Madle Lippus ütles Õhtulehele, et Artur Sirgu mälestussamba paigaldamise lugu sai tegelikult alguse juba kaks aastat tagasi, kui muinsuskaitseamet sai meedia vahendusel teada soovist skulptuuri paigaldada.

"Muinsuskaitseamet pole kunagi kuju paigaldamise vastu olnud, pigem oli meie esimene küsimus, kas algatajad on kindlad, et kalmistu on selle jaoks piisavalt väärikas paik. Seda enam, et Artur Sirk ise sinna maetud ei ole," selgitas Lippus, kelle sõnul võttis amet kaks aastat tagasi ühendust ka skulptuuri paigalda soovinud ühinguga, et soov varases staadiumis põhjalikumalt läbi arutada ning selgitada selleks vajalikke samme.

"Hoolimata korduvatest püüdlustest ei õnnestunud meil tollal mälestusseltsi esindajat Triin Kuuske tabada ning meie kirjadele ja kõnedele ei vastatud. Nüüdseks, kui kuju paigaldamise tähtajani on jäänud vähem kui kuu, on aeg väga lühike niivõrd olulise küsimuse läbi arutamiseks. Seda enam, et kuju ise on juba valmis," nendib Lippus.

Nõunik kinnitab, et erinevalt Madisoni väidetest ei ole amet kuju paigaldamistaotlusele andnud eitavat vastust, vaid juhtinud tähelepanu plaanitu kitsaskohtadele ning teinud ettepaneku kaaluda alternatiive ja plaan korra veel läbi arutada. See on projektide kooskõlastamise tavapärane praktika. Tekkinud olukorda ja kiirustamist oleks Lippuse meelest õnnestunud täielikult vältida, kui kaks aastat tagasi oleks protsessi õigesti alustatud – üheskoos läbi arutatud parim asukoht, lahendus ja selle põhjal koostatud kavand. 

Lippus selgitab, et Madisoni pakutud esimene asukoht Vabadussõja mälestussamba kõrval ei olnud sobilik, kuivõrd see rikuks väga läbi komponeeritud väärtusliku maastikuarhitektuurilise lahenduse.

"Vabadussõja mälestussammas on püstitatud Ambla kihelkonna langenute mälestuseks. Nii monument ise kui ka seda ümbritsev maasikuarhitektuurne lahendus tugineb selgele geomeetrilisele nelinurksele ülesehitusele – nii ausamba kui ka seda ümbritseva väljaku põhiplaan on ruudukujulised. Ruudu nurkadesse on ausamba avamispäeval 27.sepembril 1925. a istutatud neli tamme ning väljak on piiratud ruudukujuliselt istutatud hekiga, mis veelgi rõhutavad teede ristumiskohas asuva väljaku regulaarset maastikuarhitektuurset lahendust. Monument koos seda ümbritseva väljaku ja haljastusega on ruumiliselt muljetavaldavad," võtab Lippus asja kokku.

Koos muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektori Karen Klandorfiga jõuti juulis võimaluseni paigutada kuju Sirkude pere matmisplatsile. 9. augustil saatis Jaak Madison kavandi plaanitavast monumendist, selle mõõtmetest ning paigaldusest (vundament jne), mille tulemusel selgus, et kuju on kavandatud niivõrd suurena, et see sulgeks ühe kalmistu ajaloolistest teedest, mis viib tagumiste hauaplatsideni.

"Ka see lahendus ei ole kalmistu maastikuarhitektuurilist lahendust arvestades kõige parem ning takistab sealjuures ligipääsu teistele haudadele," räägib Lippus. "Seetõttu oli Karen Klandorfi ettepanek arutada, kas ja kuidas oleks võimalik skulptuur paigaldada perekonna platsile selliselt, et see ei takistaks vahekäigus liikumist ega sulgeks teed."

Naine selgitab, et muinsuskaitseamet juhindub oma otsuste tegemisel muinsuskaitseseadusest, millest lähtuvalt on ameti ülesanne tagada mälestiste säilimine. Kalmistutel tegutsemist reguleerib ka kalmistuseadus, kus kalmistu on määratletud kui surnute ja tuha matmiseks ettenähtud maa-ala.

Hauaplatsile lahkunute mälestamiseks hauatähiste paigaldamise kõrval võib hauaplatsile paigaldada ka kenotaafe. (Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle matmiskoht on teadmata.) Artur Sirgu vanemate hauaplats asub Ambla kalmistul Vabadussõja monumendini kulgeva tee ja allee kõrval.

Lippus rõhutab, et kalmistutel ehitamisel tuleb ennekõike silmas pidada, et tegemist on viimse rahulaga paljudele. Et lisandused oleks väärikad ja sobivad, on mõistlik kaasata pädevad spetsialistid nii kunstiliste lahenduste, kui ka projekteerimis- ning ehitusküsimuste korrektseks vormistamiseks.

"Igaüks teab, et surnuaial ei rutata."

Jaga artiklit

39 kommentaari

R
Richard  /   21:20, 2. sept 2018
Tublid eestimeelsed poisid. Kas teistel parteidel on midagi patriootilisemat vastu panna? Ei ole.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis