Ilm ja loodus

95 protsenti leemuriliikidest võib juba lähitulevikus välja surra

ÕUDNE LUGU: leemureid ähvardab ärasöömine! (4)

Piret Pappel, 11. august 2018, 00:01
TUNTUIM LEEMUR: Katta ehk kassleemur tegutseb pigem päevasel ajal. Vida Press
Lasteraamatutest, loodusdokumentaalidest ja „Madagaskari“ multifilmidest tuntud armsad poolahvid on huku äärel. Leemuriuurijate kinnitusel on salaküttimine ja elupaikade kadu viimas selleni, et 95 protsenti leemuriliikidest võib juba lähitulevikus välja surra.

Sellisele järeldusele jõudsid BBC teatel Madagaskari pealinna Antananarivosse kogunenud zooloogid, kes hindasid kõikide liikide elutingimusi ja arvukuse muutusi. Värske ülevaate põhjal on leemurilaadsete alamseltsis 111 liiki ja äärmiselt ohustatud või väljasuremisohus on neist 105. Nii on need poolahvilised kõige ohustatumad imetajad tervel Maal.

Leemurid moodustavad viiendiku kõikidest esikloomalistest ehk primaatidest. Kõige pisemad hiirleemurid kaaluvad umbes 30 grammi, suurimate– indri ja sifakade – mass ulatub ligi 7 kiloni. Suur osa leemuritest elutseb metsades ja tegutseb puudel. Ligemale 70 protsenti on öise eluviisiga.

Vaari ehk kirileemur sööb enamasti puuvilju. Vida Press

Samal teemal

Kesk ulgumerd tekkinud liikidel on välja kujunenud hulk erilaadseid kohastumusi, mida nende mujal elutsevatel ahvidest sugulastel pole. Näiteks on paljude leemurite puhul domineerivam sugupool hoopis emased. Huvitav on kääbusleemuritel välja kujunenud omalaadne põuauni: nende sabasse ja tagajalgade piirkonda koguneb kenake hulk rasva ning loomad jäävad selle tagavara toel tardunud seisundisse. Kui ilmastik muutub soodsamaks, ärkavad ka kääbusleemurid üles ning asuvad tegutsema.

Imetajauurijate jaoks pole häiriv raport mingi uudis ja häirekella on löödud varemgi. Samasuguse raporti koostasid teadlased ka 2012. aastal ning juba siis hinnati ligi 90 protsendi leemuriliikide olukord nigelaks.

Kõige hullem on seis sireleemuriga liigist Lepilemur septentrionalis, keda on alles kõige rohkem 50 looma. Seda Põhja-Madagaskaril elutsevat loomakest võib leida vaid üksikutest metsatukkadest, mille pindala on kokku väiksem kui 10 ruutkilomeetrit.

OHUSTATUIM LIIK: Sireleemureid (Lepilemur septentrionalis) on alles vaid poolsada looma. Vida Press

Lootusetuse tunnet süvendab see, et käesoleval sajandil on avastatud ligi 40 uut leemuriliiki, kuid ka nende käsi käib kehvasti.

Ohus kogu Madagaskari loomastik

Raport juhib tähelepanu ka sellele, et leemurite kehv olukord viitab teisigi Madagaskaril elutsevaid loomi ähvardavatele ohtudele. India ookeanis asuv suuruselt maailma neljas saar on ainulaadse elustikuga ja tervelt kolmveerandit seal elutsevatest loomaliikidest ei leidu mitte kusagil mujal. Lisaks leemuritele on sellised loomad veel näiteks kassilaadne kiskja fossa, suur hulk putukaid, nahkhiiri, kameeleone ja konnasid.

Leemureid ohustab eelkõige elupaikade hävitamine. Madagaskari metsi raadatakse ja nende asemele rajatakse alepõllud või võetakse metsa maha puidu saamiseks või kaevanduste rajamiseks. Üha rohkem püütakse leemureid selleks, et neid lemmikloomadena pidada, ning neid kütitakse ka inimeste toiduks.

Bambusleemur elutseb bambustihnikutes. Vida Press

Rahvusvahelise looduskaitseliidu primaadiekspertide töörühma juht Christoph Schwitzer kinnitas BBC-le, et leemurite salaküttimine teeb aina rohkem muret. Jahti peetakse üha rohkem ja tõenäoliselt tellivad loomakeste liha näiteks kohalikud toidukohad. Teadlase sõnul on see Madagaskaril täiesti uus nähtus ja veel 15 aastat tagasi polnud leemurijaht kuigi levinud.

Päästerõngaks turismi rahasüst?

Ohuhinnangu põhjal koostas rahvusvaheline looduskaitseliit leemurite kaitsekorralduskava. Seal on kirjas, millistes piirkondades elutsevad kõige haruldasemad leemuriliigid, ja iga ala jaoks üritatakse leida kõige sobivam viis, kuidas hävimisohus loomakesi kaitsta. Selleks tuleb koostööd teha kohalike elanikega, kes lähevad leemurite kallale näljast ja vaesusest. Loodusvaradest ja turismimeka kuulsusest hoolimata on Madagaskar vaene ja sõltub suuresti välisabist.

Madagaskar iseseisvus küll juba 1960. aastal, kuid riigi ülesehitus on kulgenud vaevaliselt. 2009. aasta riigipöördest saati on poliitiline olukord pingeline. Kohalikel pole looduskaitsega tegelemiseks mahti ning paljud rahvusvahelised keskkonnakaitseorganisatsioonid ei soovi rahutu riigi muredega tegeleda. Nii rõhutavadki eksperdid, et Madagaskari leemurid võib päästa see, kui riik suudab välisabi toel arendada säästlikku loodusturismi, mis pakuks kohalikele inimestele tööd ja leiba ning oleks loomaliikide jaoks ohutu.

TUNTUIM LEEMUR: Katta ehk kassleemur tegutseb pigem päevasel ajal. Vida Press

4 KOMMENTAARI

a
a 11. august 2018, 11:30
ja see abi saatmine soosib seda veel. Seal tuleks lihtsalt lennukitega üle sõita ja seda massi vähendada.
V
!!! 11. august 2018, 00:48
Vaadakem faktidele silma ja nimetagem asju õigete nimedega. Aafrikas on Iibe üle igasugune kontroll kaotatud ning igasuguseid tõmmusid nälginud pallja...
(loe edasi)
Loe kõiki (4)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee