2
fotot

Eesti toetab sarnaselt Soomega Euroopa Liidu liikmesriikides iga-aastase suve- ja talveajale ülemineku lõpetamist.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on varasemalt kellakeeramist toetanud argumentide asjakohasus aja jooksul ja tehnoloogia arenedes muutunud.

Valitsuse pressikonverentsil ütles minister Simson:„Kellakeeramise vastu on seni olnud valdavalt terviseargumendid. Erinevad terviseuuringud on näidanud, et kella keeramine ja n-ö biorütmi segiajamine mõjutab eelkõige vanemaid inimesi ja lapsi.”

 „Me kujundasime seisukoha, et toetame Soome algatust, et Euroopa Liidus peaks ühiselt loobutama kella keeramisest. Samas me ei toeta seda, et Euroopa Liidus, kus praegu on kolm vööndiaega, mindakse üle ühtsele ühisele ajale – me toetame ikkagi seda, et vööndiajad jäävad erinevaks,” lisas minister. 

„Olulisemateks kellakeeramise põhjendusteks on varem olnud energia kokkuhoid ja liiklusohutus, kuid tänapäevased energiatõhusad lahendused on vähendanud kellakeeramisega saavutatavat energiasäästu ning rahvusvahelistes uuringutes puuduvad üheselt kindlad tõendid kellakeeramise ja liiklusõnnetuste arvu vahelisest seosest,“ selgitas Simson.

Pressikonverentsil olnud ministrid andsid ka aimu oma isiklikest arvamustest teemaga seoses. „Mina eelistan vööndi- ehk talveaega ja see on ka Soome algne ettepanek," ütles Simson. Kaitseminister Jüri Luik oli samuti vööndiaja pooldaja. „Ma olen küll kirglik inimene, kuid antud küsimus ei ole mind tegelikult väga erutanud," kommenteeris keskkonnaminister Siim Kiisler, kes avaldas samuti poolehoidu talveajale. Jüri Ratas naljatles, et ka suveajale võiks võimaluse anda, kuid leidis siiski, et Eesti peaks siiski Soomega ühtset seisukohta hoidma. 

Idee lõpetada Euroopa Liidu liikmesriikides suve- ja talveajale üleminek sai alguse 2017. aasta juunis Soome kodanikualgatusest, kui Soome parlamendile saadeti pea 70 000 Soome kodaniku allkirjaga pöördumine suveaja kaotamiseks. Pöördumise põhjuseks oli negatiivne mõju inimeste tervisele suveajale üleminekul.

Eestis mindi esmakordselt suveajale 1917. aastal. Suveajale mindi üle ka mõlema Saksa okupatsiooni ajal, pärast Teist maailmasõda kellakeeramine mõneks ajaks lõpetati. Suveajale üleminek tuli Eestis taas kasutusele 1981. aastal. Alates 2002. aastast on Eesti läinud üle suveajale märtsi viimasel pühapäeval ja tagasi talveajale oktoobri viimasel pühapäeval.

Euroopa Liidus lõpetatakse suveajale üleminek, kui enamik liikmesriikidest annab selleks oma toetuse ning juhul, kui leitakse üksmeel, et muutus toimub kogu Euroopa Liidus.Lisaks liikmesriikide valitsuste seisukohtadele kogub Euroopa Komisjon kuni 16. augustini ka kodanike arvamust kellakeeramise teemal. Selleks saab täita küsimustiku, mis on komisjoni kodulehel üleval kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Ankeet on kättesaadav siit.

Jaga artiklit

113 kommentaari

N
no  /   20:54, 10. aug 2018
ainus normaalne aeg on suveag.Sobib hädapärast ka kellakeeramine.
J
Juhan.  /   14:27, 10. aug 2018
Kellade kruttimine on liiast ja ööpäev on ikkagi 24 tundi ei pea pooleööni üleval olema.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis