4
fotot
ARU ANDMAS: Õhuväe kolonel Riivo Valge (vasakul) ja kaitseväe kindralmajor Martin Herem selgitasid juhtunut.   (Erki Pärnaku)

Teisipäeva pärastlõunal kell 15.44 tulistas Hispaania hävitaja Eurofighter Otepää lähistel eksikombel põhja suunas välja õhk-õhk tüüpi raketi. Kolmapäeva ennelõunal kandsid kaitseväe otsingud vilja – õhuväe helikopteritega leiti Järvamaalt Jõeküla kandist  kraatrit meenutav plahvatuskolle. 

Hispaania kaitseminister Margarita Robles Fernández (pildil) vestles kolmapäeval telefonitsi kaitseminister Jüri Luigega, avaldades sügavat kahetsust teisipäeval Balti õhuturbemissiooni käigus toimunud intsidendi pärast.

Margarita Robles Fernández (EPA/Scanpix)

„Rääkisime Hispaania kolleegiga toimunu asjaoludest ning leppisime kokku, et teeme raketi leidmisel ning uurimise läbiviimisel tihedat koostööd,“ ütles kaitseminister Jüri Luik.  

Mõlemad ministrid rõhutasid NATO õhuturbemissiooni olulist rolli alliansi julgeoleku tagamisel ning selle jätkumise vajalikkust. 

Kolmapäeval kaitseväe peastaabis toimunud pressikonverentsil selgitati juhtunu asjaolusid. „Algsed tõendid viitavad, et raketi asukoht on leitud 95% tõenäosusega,“ ütleb õhuväe kolonel Riivo Valge. „Teada on lennukoridor ja väiksem ala metsas, kus on näha, et on toimunud plahvatus. Raketitükke meie valduses pole.“

Riivo Valge (Erki Pärnaku)

Kes vastutab juhtunu eest? Kindralmajor Martin Heremi sõnul on vastutusest vara rääkida. „Kuna me ei tea, mis täpselt juhtus, siis me ei tea, kas ja kes täpselt millise osa eest vastutama peaks. Praegu uurimine veel kestab,“ ütleb Herem. „Eesti vastutus peaks olema kaduvväike.“

Endiselt pole selge, kas intsidendi taga oli hävitaja või raketi tehniline rike või inimlik viga.

Valge sõnul sai õhuvägi juhtumist teada mõne minuti jooksul. „Umbes pool tundi läks kinnituse saamiseks, et jah, tõesti on rakett välja lastud. Seejärel algas päästeoperatsioon.“

Järgmise kahe nädala jooksul paneb kaitseministeerium Eesti liitlaste ametkondadest kokku töörühma, mille ülesanne on üle vaadata seni kehtivad regulatsioonid.

Pärast juhtunu avalikustamist laekus otsijatele vihjeid kuuldud plahvatusest ligi neljakümnelt inimeselt, kes enda sõnul kuulsid raketi plahvatust.

Mis oleks juhtunud, kui rakett oleks maandunud kellegi majapidamise peale? Selle musta stsenaariumi üle Valge spekuleerida ei soovi. Siiski lisab Herem, et 5–10 kilogrammi lõhkeainet koos seda ümbritseva metalliga oleks linna peale kukkudes väga ohtlik.

Valge sõnul ei olnud intsident siiski ohtlik tsiviillennukitele.

Pressikonverentsi lõpuks jäi suur osa küsimusi siiski vastuseta. Mis asjaoludel rakett välja tulistati? Miks ei teinud AMRAAM rakett enesehävitust? Milline oli Hispaania ja Prantsuse hävitajate treeninguharjutuste iseloom? Nendele küsimustele peab vastused leidma Hispaania õhuvägi.

Jaga artiklit

54 kommentaari

P
poliitikute lollid tööriistad  /   10:56, 10. aug 2018
vaatan neid tuhme nägusi ja mõistan,et sealt ei ssagi midagi tarka oodata.
Y
yy  /   08:20, 10. aug 2018
jah, see KOGEMATA PROFFESIONAALSELT HÄSTI SIHITUD rakett...

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis