Kiisa ja särje suremisest Peipsi järve ökosüsteem ja kalandus ei kannata, pigem teeb see head – väheneb söömissurve zooplanktonile, mis suudab vetikate hulka paremini kontrolli all hoida, leiab Eesti maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli professor Tiina Nõges.

Sel aastal surevad kalad eelkõige kõrge temperatuuri tõttu. Kui Tiina Nõges 28. juulil Peipsil käis, oli seal erakordselt tuuline ja lained pigem merele omased.

“Sellise tormiga liigutavad lained põhjasetteid ja toovad sealt vette neis sisalduvat fosforit. Vabaneva fosfori kogus võib olla väga suur ja kui tormile järgneb tuulevaikus ja veetemperatuur püsib kõrge, tekivad väga soodsad olud sinivetikate massiliseks arenguks (veeõitsenguks) ning selle tagajärjel ka kõigiks kirjeldatud kaladele ohtlike tingimuste tekkeks: hapniku suur kõikumine, varahommikune hapnikupuudus, ammoniaagi moodustumine,” räägib Tiina Nõges. 

Peale selle eritavad sinivetikad ka ise toksiine, mis võivad kalu tappa, eriti kui nad juba niigi nõrgestatud on. “Ilmselt Peipsis nii just asjad olidki, kuna tormile järgnes vaiksem ilm ja koos sellega juba paari päeva jooksul eriti massiline kalade hukkumine.”

Surnud kalade hulgas on palju noort koha. “Koha kui röövkala ja olulise püügiobjekti varu vähenemine on löök kalandusele ning võib halvendada ka ökosüsteemi seisundit ja vee kvaliteeti,” sõnab Nõges.  

Jaga artiklit

10 kommentaari

R
RS2  /   08:30, 10. aug 2018
Paraku professori demagoogiast ei selgunud välja artikli pealkirja mõte. Nimelt , mille poolest kalade (massiline)suremine ikkagi kasulik on?
N
no ei näinud   /   19:32, 9. aug 2018
Täna käisin Mustvee rannas. Rand puhas, vesi soe, Ei olnud lõpnud kalu , vesi ka ei haisenud.

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis