Maailm

PÕNEV: USA kosmoseagentuur NASA saadab Eesti juurtega astronaudi maailmaruumi  (18)

Aadu Hiietamm, 8. august 2018, 08:04
EESTI JUURTEGA ASTRONAUT: USA kosmoseagentuur NASA saadab Eesti juurtega astronaudi Nicole Aunapu Manni (41) tuleval aastal kosmoselennule. Foto: EPA/Scanpix
Juuli lõpus 60. sünnipäeva tähistanud USA kosmoseagentuur NASA nimetas üheksa astronauti, kes lendavad tuleval aastal Boeingu ja SpaceXi  erakosmoselaevadega orbiidile. Nende seas on ka Eesti juurtega astronaut Nicole Aunapu Mann.

USA kosmoseagentuur NASA teatas, et järgmisel aastal stardivad pärast seitsmeaastast vaheaega USAst taas mehitatud kosmoselaevad. Appi tulevad erafirmad SpaceX ja Boeing. SpaceXi ehitatud Grew Dragon 2 mehitamata katselend on planeeritud selle aasta novembrisse ja esimene mehitatud lend tuleva aasta aprilli. Boeingu ehitatud CST-100 Starlineri mehitamata katselend on planeeritud selle aasta lõppu või tuleva aasta algusesse ning esimene mehitatud lend peaks toimuma tuleva aasta keskpaigas. 

Vanaisa sündis Tallinnas

NASA nimetas ka üheksa astronauti, kes tuleval aastal kosmosesse lennutatakse.

ÜHEKSA VÄLJAVALITUT: Astronaudid Sunita Williams, Josh Cassada, Eric Boe, Nicole Aunapu Mann, Christopher Ferguson, Douglas Hurley, Robert Behnken, Michael Hopkins ja Victor Glover seisavad Kennedy kosmosekeskuses Boeing CST-100 Starlineri ja  SpaceX Grew Dragoni kapslite ees. Foto: AP/Scanpix

Samal teemal

Nende seas on ka Eesti juurtega USA mereväepiloot Nicole Aunapu Mann (41), kes liitus NASA astronautide korpusega 2013. aastal. Tookord võeti 6300 kandideerijast astronautide 21. gruppi neli naist ja neli meest. Aunapu Manni kontol on Stars and Stripesi andmetel 147 lahinglendu Iraagi ja Afganistani sõjas.

Tema vanaisa Helmuth Werner Aunapuu (1903–1957) sündis Tallinnas. Ameerikasse läks ta juba 14aastaselt laevapoisina. Seal lõi ta perekonna ning teenis hiljem kaptenina kaubalaevadel. 

Praeguste plaanide järgi lendab Aunapu Mann orbiidile CST-100 Starlineri esimesel mehitatud lennul koos veteranastronautide Eric Boe ja Christopher Fergusoniga. 53aastane Boe on käinud kahel ja 56aastane  Ferguson kolmel kosmoselennul. 

Fergusoni seni viimane lend kosmosesüstikul Atlantis oli ühtlasi 30 aastat kestnud süstikuprogrammi 135. ja viimane lend, mis kestis 13 päeva ja lõppes 21. juulil 2011. Tookord viis Atlantis rahvusvahelisse kosmosejaama üle viie tonni toitu, riideid ja tehnilist varustust.

Kokku ehitati USAs kuus kosmosesüstikut: Enterprise, Columbia, Challenger, Discovery, Atlantis ja Endeavour.

Esimesena käis 1981. aasta aprillis kosmoses Columbia. Challenger plahvatas 1986. aastal pärast starti 15 kilomeetri kõrgusel ja Columbia 2003. aastal 16 minutit enne maandumist Maa atmosfääri sisenemisel. Nendes kahes katastroofis sai surma 14 astronauti. Enim kosmoselende (39) tegi Discovery. Enterprise ei käinud kosmoses kordagi.

Kokku läbisid kosmosesüstikud üle 870 miljoni kilomeetri ja viisid kosmosesse 355 inimest 16 riigist.

Pärast süstikuprogrammi lõppu on USA astronaudid pääsenud rahvusvahelisse kosmosejaama ainult Vene kosmoselaevaga Sojuz. Ühe astronaudi sinna viimise eest kasseerib Vene kosmoseagentuur Roskosmos NASA-lt 80 miljonit dollarit. 

Trump kiitis ennast

USA kosmoseagentuur NASA lootis pärast süstikuprogrammi lõppu saada uue kosmoselaeva koostöös erafirmadega sõidukõlblikuks 2015. aastaks, kuid kõik ei sujunud plaanipäraselt ning eesmärgini jõutakse kavandatust neli aastat hiljem. Sellega lõpeb ka NASA piinlik sõltuvus Vene kosmoseagentuurist Roskosmos.

USA president Donald Trump tervitas NASA teadet üheksa astronaudi nimetamisest ning rõhutas ennast kiites, et NASA teeb suure tagasituleku just tema valitsuse ajal. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee