Selline oli Koigi järv enne kuivamist. ( Wikipedia )

Kuumalaine tõttu kuivasid peaaegu ära Hiiumaal Tihu ja Saaremaal Koigi järv, kus ilmselt hävis ka vee-elustik.

Eesti maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli professori Ingmar Oti sõnul käisid nad 15.–20 ja 23.–24. juulil 11 Saaremaa järvel  (Suurlaht, Linnulaht, Mullutu, Kooru, Oessaare laht, Undu, Järise, Vägara, Laialepa, Karujärv, Koigi) ja 30.–31. juulil kahel Hiiumaa järvel – Kirikulahel ja Tihul, kus kõigis on veetase väga madal. „Tihus pole üldse vett, ehk keskel on paar sentimeetrit. Võiks ju naljatades öelda, et sinna võiks minna mudavanne võtma, saab korraga ka kaaniravi, seal on apteegikaani elupaik,“ rääkis Ott Õhtulehele. „Koigi on juba ammu hästi madala veega. Vett on leidunud vaid soppides. Neid soppe eraldab pajuvõsa.“

Keskkonnaameti sisekommunikatsiooni peaspetsialisti Maiki Lipandi sõnul on koos kuivamisega  järvedes kindlasti hävinud või hävimas ka sealne vee-elustik. Ilmselt ähvardab ka mõningaid Lääne-Eesti mandriosas olevaid rannikulõukaid veetuks jäämine, lisas ta. Oti sõnul katavad enamiku järvede põhja nagu muru madalad mändvetikad  ja kõik toitainete varud suunatakse sinna.  „Vee omadustega pole ka midagi hullu lahti. Hapnikku oli normaalselt, veeõitsengut peaaegu polnud. Seevastu oli õitsenguid juba kevadel, mis on näiteks rannajärvede kohta üsna erandlik,“ räägib Ott. Kui Peipsi kohta räägitakse kalade suremisest, siis rannajärvedes ja saarte teistes järvedes pole tema kinnitusel asi nii hull – käidi läbi kõik järvede sopid ja leiti vaid üks surnud kala.

Ka sügavamates  järvedes on veetase madal, kuid seal on Oti sõnul veidi teistsugused ökoloogilised käigud: kuna juba kevad oli väga soe, lähevad järvede veesambas toitained luku taha – suure hooga kasutati kevadised toitained pinnakihtides ära ja vetikarakud vajusid põhja. Lagunemisel uuesti mineraalseks toitaineks saanud ained ei saa ülemistesse kihtidesse tõusta, sest selleks ajaks on vesi tugevalt kihistunud.

Ott märgib, et looduse areng on olnud sel aastal ebatavaliselt varajane, veetaimed hakkavad juba lagunema, nad arvavad, et nende aeg on selleks aastaks otsas. "Kui nii, siis nende lagunemisel vabaneb ports taimetoitained vette, mis on ressurss mikrovetikatele. Veeõitsengud võivad veel sel kasvuperioodil ees oodata," lisas ta. 

Jaga artiklit

5 kommentaari

A
aga Treimani kandis  /   10:32, 7. aug 2018
on kaevatud tiik-järv 12 meetrit sügav ja pole ära kuivanud küll aga ümbruse kaevud kuivad,tänu suure veesoone läbikaevamisega
J
Jahh ja metsatulekahjud tapsid   /   09:06, 7. aug 2018
kõik metsaelanikud , nii linnud kui ka loomakesed ja nende pojakesed... julm !!!

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis