Mul on raske. Õues on põrguilm ja eestlasena ei tohi selle üle sekunditki kurta. Armastan ja vihkan päikest samal ajal. Ta on tore tegelinski (fotosünteesi eest 5+), aga pagan, suvi 2018 on nii tuline, et kõrvetada saamiseks ei pea Ikaros olema.

Kuum ilm viib Eesti inimesed ekstaasi. Arusaadav, ülejäänud aasta istutakse pimeda ja kõleda kolli süles, nüüd on lõpuks jõutud lõbusa karvakera kaissu. Aga päikest – nagu absoluutselt kõike – tuleks tarbida mõõdukalt. Õnnelikumad eksemplarid näevad välja kui supermarketi kuumaletilt kesklinna karanud grillkanad, õnnetumatele pistab päike organismi nõrkuseussi. 

Lõuna-Euroopas on hea sellise temperatuuriga siestat pidada ja päikesest puhata. Meie seda ei oska, sest näeme oma kollast kaaslast harva. Nii ma üritangi suurt päikeseketast iga hinna eest vältida ja liikuda peamiselt hommikuti ja õhtuti. „Varsti on külm ja vihm ja küll sa siis alles kahetsed!“ kostub leitsakuentusiastide suudelt.

Jaga artiklit

15 kommentaari

V
Vinn  /   18:33, 7. aug 2018
Tunnen neid, kes eluaeg kõhnad olnud, kuid ei kannata kuumust, minestavad kuumusest isegi.
Z
zero colamul aitas aspiriin migreeniga  /   17:41, 7. aug 2018
harva on aga oli karm nagu suur terav meetrine teleka virvendusega kuusirp silme ees

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis