Maailm

Viimasel kümnendil on enim atentaate sooritatud Euroopas (9)

Liina Hallik, 6. august 2018, 13:55
Foto: Vida Press
Venezuela presidendi Nicolas Maduro kõne rahvuskaardi 81. aastapäeva pidulikul rivistusel katkes poolelt sõnalt, kui riikliku televisiooni otse ülekantud sõnavõtu peatas droonirünnak.

Ladina-Ameerikas on viimasel kümnendil toimunud kaheksa atentaati. Võiks arvata, et sealne rahvas on kuumavereline ja valmis pikemalt mõtlemata relva järele haarama? Peab siiski tõdema, et kõige verejanulisemad inimesed elavad Euroopas – vanal kontinendil on viimase kümne aasta jooksul täide viidud koguni 26 atentaati, neist ligi pooled (12) Venemaal ning neli Ukrainas. Euroopast jääb maha isegi keerulise poliitkliimaga Aafrika, kus atentaate 2008. aastast saadik tehtud 14. Kõige rahulikum rahvas paistab elavat Ameerika-Ühendriikides, kus viimase dekaadi jooksul on tehtud kaks atentaati.

Rahulikke riike on siiski ka Euroopas – Taanis toimus viimane atentaat aastal 1286, mil frantsiskaani munkadeks riietunud vandenõulased ründasid kuningas Erik V Klippingut.

Samal teemal

Mõlemad Ühendriikides toimunud mõrvad on seotud kirikuga. 2009. aastal tapeti luteri kirikus abordivastase ekstremisti poolt doktor Georg Richard Tiller, kes propageeris hilist raseduse katkestamist. Teine mõrv viidi täide Charlestoni kiriku piiblitunni ajal, mil rünnati pastor Clementa Pinckneyd.

Kõige rohkem poliitmõrvu on tehtud Venemaal ja Ukrainas

Venemaal on seevastu viimase kümnendi jooksul kõrvaldatud 12 poliitilist paati kõigutanud inimest. 2008. aastal tapeti Põhja-Osseetia linnapead Vitali Karajev ja Kazbek Pagijev ning Murmanski oblasti linnapea Nina Varlamova.

2009. aastal kõrvaldati ajakirjanik Anastasia Baburova, inimõiguste jurist Stanislav Markelov, Dagestani siseminister Adilgerei Magomedtagirov, Ingusheetia ülemkohtu aseesinaine Aza Gazgireyeva, Ingusheetia endine asepeaminister Bashir Aushev ning inimõiguste aktivist Natalia Estemirova.

2011. aastal mõrvati ajakirjanik Gadzhimurat Kamalov, 2015. aastal poliitik Boris Nemtsov ning aastal 2016 Venemaa suursaadik Türgis Andrei Karlov.

Ukrainas tehti 2014. aastal atentaat poliitik Oleh Babayevile, 2015. aastal mõrvati venemeelne kirjanik Oles Buzina ning aastal 2016 Valgevene ajakirjanik Pavel Sheremet. Aastal 2017 tulistati Kiievis surnuks endine Vene Riigiduuma liige Denis Voronenkov, kes oli teel kohtumisele samuti Ukrainas eksiilis elava endise Riigiduuma liikme Ilja Ponomarjoviga.

Enim atentaate pannakse toime seoses korruptsiooni ja rahvuslusega

Aasta hiljem toimus atentaat Albaanias, kus tulistati parlamendi liiget Fatmir Xhindit. 49-aastane Xhindi tapeti mõni päev pärast seda, kui Albaania esitas avalduse Euroopa Liiduga ühinemiseks.

2009. aastal tehti Viinis, Austrias atentaat endisele Tšetšeenia presidendi Ramzan Kadyrovi ihukaitsjale Umar Israilovile, kes oli Tšetšeenia valitsuse suhtes kriitiliselt häälestatud ning viibis Austiras eksiilis.

Järgmine atentaat leidis Euroopas aset neli aastat hiljem, mil Pariisis tapeti kurdi rahvuslased Sakine Cansiz, Fidan Doğan ja Leyla Söylemez. Sakine Cansiz oli üks Kurdistani töölispartei asutajatest, Türgi politsei poolt arreteeritud ja julmalt piinatud kurdi aktivist. Cansiz tulistati Pariisis surnuks koos kahe teise naisaktivisti – Fidan Doğani ja Leyla Söylemeziga 9. jaanuaril 2013.

Aasta pärast, 2014, mõrvati Serbias Rade Rakonjac, Serbia natsionalisti ja kriminaali Željko Ražnatovići ihukaitsja, Zemuni klanni maffiaboss Luka Bojovići lähedane sõber ning Serbia Vabatahtlike kolonel.

2014. aastal klaariti arveid ka Hispaanias, kus tulistati Isabel Carrascot – Leóni provintsi kuberneri ja Leóni Rahvapartei liidrit. Carrasco mõrvati, kui ta oli teel kodust poliitilise partei miitingule.

Suurbritannias tulistati ja pussitati 2016. aastal Helen Joanne Coxi, kes oli Töölispartei poliitik ja Batley ja Speni parlamendiliige. Mõrvas tunnistati hiljem süüdi 52-aastane Thomas Alexander Mair, kes mõisteti eluks ajaks vangi.

Maltal tapeti 2017. aastal ajakirjanik ja blogija Daphne Caruana Galizia, kes sai surma oma kodu lähedal autopommi rünnakus. Galizia oli korruptsioonivastase võitluse aktivist, kes kajastas poliitilist olukorda Maltal. Tema kajastused keskendusid korruptsiooni paljastamisele Malta valitsuses: poliitikute seotusele rahapesu ja hasartmängutööstuse ning organiseeritud kuritegevusega.

2018. aasta on verine: tapmisi tuleb ette isegi Lätis 

Käesoleval aastal on Euroopas aset leidnud juba kolm atentaati. 16. jaanuaril mõrvati Kosovos Oliver Ivanović, kes oli Kosovo serblaste poliitik.

30. mail tulistati liikuvast veoautost surnuks tuntud Läti pankrotihaldur ja vandeadvokaat Mārtiņš Bunkus. Bunkus oli päev enne surma ära jätnud kaks oksjonit, kus pidid müüki minema ettevõtte Rego Trego endisele juhtkonnale esitatud nõuete õigused umbes 400 000 euro suuruses summas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee