Õhtulehe spordiblogi

Ville Arike | Kas ikka oli vaja Galetale ära teha? (19)

Ville Arike, 6. august 2018, 00:05
Kristo Galeta peab EMi kuulitõukevõistlust kodus vaatama. Stanislav Moškov
Berliinis algavad täna Euroopa kergejõustikumeistrivõistlused ning meeste kuulitõuke eelvõistlus peetakse staadionist eemal, linnasüdames asuval Breitscheidplatzil, kus lõpevad ka jooksumaratoni- ja käimisdistantsid ning toimuvad õhtused autasustamised. Seal olnuks tore üles astuda ka ühel eestlasel, paraku teame, et äsja meie kõigi aegade neljandaks 20-meetri-meheks saanud Kristo Galeta tõukas nii pika kuulikaare mitte maailmalinnas, vaid Lihulas.

Galeta EMist eemalejäämisest kujunes eelmisel nädalal meedias paras seebiooper, kus värve kokku ei hoitud. Ühel pool oli sportlane, teisel kergejõustikuliit. Kogu see trall leidis kõva kajastust ja ma ei hakka siinkohal seda ümber jutustama. Küll kutsun spordiperet üles ühtsema vaimu saavutamisele.

Samal teemal

Tegemist pole esimese juhtumiga sportlane vs alaliit, ja ka mitte viimasega. Kirjutasin eelmise lause kahjuks kindlas kõneviisis, sest elu näitab, et ühel või teisel alal ikka juhtub midagi. Ehkki ideaalis võiks ju ilma skandaalideta hakkama saada!

Meie rahvast on ainult natuke üle miljoni. Oleme taasiseseisvumisest saati rääkinud, et meid pole nii palju, et võiksime endale lubada NSV Liiduga sarnast hakklihamasinat – tugevam jääb ellu ja läheb võistlema, nõrgemad isendid lükatakse halastamatult kõrvale.

Spordialaliitudes „unustatakse“ sageli, et kui sportlasi poleks, poleks tarvis ka alaliitu. Liiga palju on olnud juhtumeid, kus saab tõdeda, et sportlane oleks nagu alaliidu jaoks ja mitte vastupidi. Midagi pole parata, meie väiksuse juures tuleb leida kompromisse ja võimalusi nende saavutamiseks.

Viimastest aastatest meenub võrkpalli näide, kus kauane algkoosseisumees Keith Pupart ja teine nurgaründaja Martti Juhkami jäid koondisest eemale teatud erinevate vaadete pärast peatreener Gheorghe Cretuga. Seda perioodil, mil nende tase lubanuks kuuluda esitosinasse. Kahtlemata on koondises omad reeglid, aga kas kõik võimalused leida kompromiss ikka kasutati ära?

Galeta juhtum on teistsugune ning sama elas ligi paar aastakümmet tagasi läbi ujuja Natalja Hissamutdinova. Hea tahtmise korral saanuks saata ta Sydney olümpiamängudele, kuid seda ei juhtunud.

Praeguse juhtumi tagamaid ja mõlema poole seisukohti on kõvasti avalikkuse ette toodud ning Galetagi saanuks midagi teisiti teha. Kuid üks on selge: alaliit ei tahtnud (võimalus vabapääset taotleda oli olemas!) teda EMile saata. Nüüd võistleb seal üksteist meest, kelle hooaja tippmark on meie vägilase omast nõrgem.

Ajaloo jooksul on eestlastest 20 meetrist enamat suutnud peale Galeta veel vaid Heino Sild, Taavi Peetre ja Raigo Toompuu. Spordijuhid, palun mõelge edaspidi kolm korda, enne kui läheb mõnele sportlasele ärategemiseks!

19 KOMMENTAARI

e
12. august 2018, 14:53
Eesti Meedia ongi paras seebikas
h
Haider der SS 10. august 2018, 17:13
oli küll, mees keeldus esindamast meie riiki Balti võistlustel, polnud mingit alust kodumaa reeturit EMile Eestit esindama saata. PS Ville, kui sa siin õigustad pidevalt reeturit, siis vaata ette - satud temaga ühte punti. EKRE sulle ei halasta kui võimule saab.
Loe kõiki (19)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee