(SVETLANA ZAITSEVA)

Viimaste päevade suvekuumuses pealinnas aset leidnud tulistamiste põhjal võib kergesti jääda mulje, et elame nagu metsikus läänes, kus relv haaratakse kergelt ja tagajärgedele mõtlemata. Lasnamäe sillal tulistas teetööline teist meest, Raadiku tänaval tulistati õhkrelvast, veidi varem tulistas kesklinnas varahommikul üks tülitseja teist, veel varem takistas mootorrattur relv käes ta koos rattaga pikali lükanud taksojuhil sündmuskohalt lahkumast.

Nende juhtumite puhul oli tegu seaduslike relvadega, ühe erandiga – õhkrelv ei vajagi relvaluba, kuigi võib olla sama ohtlik. See tähendab, et politsei on analüüsinud kõigi nende inimeste relvataotlusi, hinnanud need asjakohaseks, tunnistanud inimesed relva ostmiseks ja käsitlemiseks pädevaks. Kui ametliku relvaloa omanikud sattuvad aga järjestikku oma relvadega sekeldustesse, siis kerkib küsimus, kuivõrd põhjalik on olnud relvataotlejate hindamine ja koolitus, kui tagantjärele selgub, et relv võetakse kätte ka siis, kui selle järele pole vajadust.

Kuid asja võib vaadata ka teise kandi pealt ja küsida – milleks on üldse tulirelva vaja omada? Täpsemalt – miks riigi arvates on vajalik, et kodanikud võiksid omada tulirelvi? President Arnold Rüütel on toonitanud, et Eesti demokraatia eripäraks on ta relvastatud rahvas. Praegu aga, kui relvakasutamiste puhul algatatud menetluste tulemusena hinnatakse see õigustamatuks, ebaproportsionaalseks ja hädakaitse piire ületavaks, siis võib relva küll kodus uhke omanikutundega hoida ja silitada, kuid ainus võimalus seda kasutada on enda vormis hoidmine lasketiirus.

Kuid ikkagi on vastuseta küsimus, millal üleüldse oleks seaduslikult õigustatud relva kasutamine? Kui näiteks Lõuna-Eestis oleks ennast ja oma lapsi kaitsev pereema maja bensiiniga üle valanud ja süüdata lubanud naabrimehe enesekaitseks kahjutuks, siis kas ka teda oleksid ees oodanud riigi süüdistused relva kergekäelise kasutamise eest, pikad kohtuväntsutused ja võimalik süüdimõistmine?   

Jaga artiklit

40 kommentaari

A
ar  /   21:27, 8. aug 2018
kuis nii et lõdvalt vaatake seda kes seda ei oska käsitleda!!!
!
!!!  /   14:42, 6. aug 2018
Kui mind näiteks ründab kurjategijate jõuk, külmrelvaga relvastatud bandiit või mingi minust peajagu pikem ja mitukõmmend kilo raskem musklites ning sportliku moega kapp, siis vabandage, ilma tulirelvata poleks mul mitte mingit lootustki ennast kaitsta. Lootusetu allajäämine ja jääks loota vaid ründajate armulikkusele. Et vahest nad siiski ehk ei tee mind invaliidiks või ei kustuta mul eluküünalt.
Aga meil on ju kurjategijate inimõigused ennekõike. Neile, vaesekestele, ei tohi liiga teha. Kui ründaja läheb oma arust kindlale võidule, rünnatav aga õngitseb äkki taskust tulirelva välja. Milline ränk pettumus ning altminek! Seda ei saa lubada.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis