LUGEJAKIRI | Pimedate Liidu aseesimees: Eriti südantsoojendav on see, kui väike koolilaps püüab sind aidata

Saan enamiku infost helide maailmast. Ootasin reede keskpäeval koos kaaslasega Viru peatuses bussi, valge kepp käes. Buss saabus. Olime just sisenemas, kui keegi ootajatest küsis: „Kuhu Te sõidate?“ Ma ei saanud aru, kellelt küsiti, ja kaaslane vastas: „Sakku“. „Ma mõtlesin, et…,“ ütles küsija. Tema lause jäi aga pooleli, sest olime juba bussis.

Sellest peatusest väljuvad maakonnaliinide bussid, millega sagedasti teises suunas sõitnud olen. Küsija, keda ma hääle järgi ei tundnud, kuid kes mind varem mujale sõitmas näinud oli, arvas, et istun ekslikult valele bussile, ning soovis sellest märku anda.

Valge kepiga liikuvate pimedate inimeste suhtes ollakse meeldivalt tähelepanelikud. Kui olen hommikuti sõidutee ääres kõnniteel oodanud kolleegi, kes mu tööle sõitmisel autosse võtab, on möödujad tihti küsinud, kas vajan abi. Bussipeatustes on küsitud, millisele bussile minna soovin, ja öeldud, millal buss saabub. Eriti südantsoojendav on see, kui väike koolilaps püüab sind aidata ja küsib: „Kas saan aidata?“

Suur tänu Viru peatuses mu sõidusuunda küsinud prouale ning kõigile pimedatele inimestele abi pakkunutele ja edaspidi seda tegijatele meeldiva tähelepanelikkuse eest!