Tõnis Erilaid (Erakogu)

Kui Rootsi kuningas Gustav V tuli 1929. aastal juuni lõpus juuni Eestisse, võeti ta rõõmuga vastu. Teda tervitasid tudengid ja kooliõpilased ning kaitseliit korraldas Vabaduse väljakul tema auks paraadi. Vahest kõige südantliigutavama kingituse tegid ruhnlased: kuningas sai üle 200 aasta vanuse hülgepüssi, millele saare hõbesepp oli mälestusplaadi graveerinud.

Lahkudes pidas Gustav V 2000 krooniga meeles neid, kes teda teenindasid – autojuhte, maja- ja köögiteenijaid jt. Neid oli paarkümmend. Igaüks sai umbes 100 krooni.

Küll aga oli peamurdmist teise kingitusega: vaestele mõeldud 3000 krooni. Kuningas ilmselt arvas, et kui palju neid siis tol ajal veel väikeses Tallinnas ikka olla saab. Paraku oli linna sotsiaalosakonnas arvel üle 6000 vaese. Oleks ju narr igaühele 45 senti anda!

Nii arutatigi terve juuli, mida rahaga ette võtta. Üks idee oli pakkuda vanadekodus hoolealustele tassi kohvi ja saiakese. Teistele jääb ju siis rohkem. Samuti arutati, et äkki annaks raha ainult tiisikusehaigetele vaestele. Kuid neidki oli Tallinnas palju, üle 2000. Viimases hädas hakati vaeste vahel vahet tegema: raha saavad ainult need, kellel on tõesti juba suure nälja tõttu surm silme ees ja pole rõivahilpugi selga panna. 

Jaga artiklit

3 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis