2
fotot
(Riigikogu)

Õiguskomisjon kogunes täna istungile, et arutada ametkondade vastutust seoses Danske Banki rahapesu juhtumiga.

Komisjoni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul kutsus ta istungi kokku, et saada selgust, miks pole keegi Danske Banki Eesti filiaali kaudu toimunud rahapesujuhtumi eest vastutust võtnud. Samuti tuli Karilaiu sõnul arutada, kuidas tulevikus sellist mastaapset kuritegelikku skeemi välistada.

„Soovime saada järelevalveasutuselt ja uurimisorganitelt vastuseid, kuidas sai läbi Eesti nii pikaaegselt toimida kuritegelik petuskeem ja kas ametkonnad on teinud kõik endast oleneva, et seda välja selgitada,“ ütles Karilaid enne istungit.

Komisjoni aseesimees Uno Kaskpeit sõnas, et tegemist on väga kahetsusväärse juhtumiga, mis kahjustab Eesti mainet ja huve. “Näen siin jagatud vastutust eri ametkondade vahel,” ütles Kaskpeit. “Peame saama selgeks, mis põhjustel miljardite eurode rahapesu pikka aega toimuda sai, et see edaspidi enam kunagi võimalik poleks.”

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on tegemist üliolulise probleemiga. „Siin on kaalul nii Eesti rahanduskeskkonna usaldusväärsus kui õigusriigi toimimine,” ütles Reinsalu, kelle sõnul on peaprokurör andnud ka infot, et kriminaalasi on algatatud. Reinsalu tõdes, et rahapesijate heidutamiseks tuleb Eesti riigis luua pööratud tõendamiskohustus krediidiasutuses liikuva raha suhtes.

„Eesti ühiskond vajab kogu selles juhtumis läbipaistvat tõde,” sõnas justiitsminister ning kinnitas, et õiguskomisjon moodustab spetsiaalse töörühma, mis hakkab tegema parlamentaarset järelevalvet.

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid jäi istungiga rahule. „Minu jaoks oli positiivne see, et ametkonnad võtsid vähemalt retoorikas vastutuse,” sõnas Karilaid. „Riigiprokuratuur tunnistas, et infovahetus ametkondade vahel oleks võinud parem olla. Seal on palju osapooli – finantsinspektsioon, rahapesuvalve büroo, riigiprokuratuur, erinevad ministeeriumid.”

„Ka finantsinspektsiooni juht härra Kessler nentis, et neil on küll 80-90 töötajat, aga rahapesule on keskendunud ainult paar-kolm inimest,” märkis Karilaid. „Nad tunnistasid, et ressursiprobleem järelevalve osas on, ja lubasid hakata sellega tegelema.”

(Riigikogu)

Õiguskomisjoni esimees leiab, et õiguslikke initsiatiive oleks pidanud võtma juba varem. Täna toimunud istungil tehti tema sõnul kaks peamist järeldust selliste olukordade välistamiseks tulevikus.

„Teeme kirja kõigile fraktsiooni esimeestele, kus palume 12. septembriks seisukohta, kas läheme antud probleemi lahendamisega edasi läbi õiguskomisjoni või erikomisjoni,” selgitas Karilaid. „Erikomisjon annab iseenesest suurema moraalse kaalu, aga erikomisjonidesse on tekkinud suhteliselt skeptiline hoiak. Samasugused õigused on tegelikult olemas ka õiguskomisjonil. See on kaalumise küsimus, kas teeme õiguskomisjoni alla töörühma, kes võtab enda kanda rahapesu probleemistiku Eestis üldse ning tegeleb õiguslike lahendite otsimisega, et tulevikus selliseid olukordi välistada.”

Teine on õiguslik initsiatiiv viiakse Karilaiu sõnul läbi koostöös rahandusministeeriumi ja justiitsministeeriumiga, et raha päritolu tõendada. „Loodame, et suudame sügise alguseks välja tulla seaduseelnõuga, millega raha päritolu probleem ära lahendada. Kui ikka tehakse sadades miljonites ülekandeid, siis peab olema tõendamiskohustus.”

Karilaid nendib, et leige huvi rahapesu teemade vastu Eestis näitab tervikpildi nõrkust. „See puudutab ka parlamenti, riigikogu, ametkondasid. Küsisin täna Jürgen Ligi käest, kes oli tollal rahandusminister ja finantsinspektsiooni esimees, millised järeldused on tema teinud? Kuidas ta midagi ei märganud? Mida ta ette võttis, et võidelda rahapesuga Eestis? Mis olid need õiguslikud initsiatiivid?” tulistab Karilaid küsimusi. „Justiitsministeeriumi esindaja väitis täna, et algatused on jäänud tihtipeale rahandusministeeriumi taha. Just raha päritolu tõendamise küsimuses on rahandusministeerium senini liiga passiivne olnud. Me tahame nüüd teada, millistel põhjustel.”

Karilaid kinnitab, et ametkondade pädevust tuleb tõsta. „Ka parlament peab võtma jõuliselt initsiatiivid ja looma tugevama õiguskorra, et selliseid probleeme välistada.”

Õiguskomisjoni esimees leiab, et seni on raha päritolu tõestamise küsimuses oldud suhteliselt hooletud. „Kui ikkagi 13 miljardit tundmatu päritoluga raha on liikunud läbi meie kommertspankade, siis võib öelda, et täna ei ole tõendamiskohustust.” Kuidas raha päritolu tõestamine täpselt toimuma hakkaks, Karilaid öelda ei taha. „Ma ei pakuks täna välja ühtegi definitsiooni, kuidas see võiks korraldatud olla. Ma tahaks laua taha võtta rahandusministeeriumi ja justiitsministeeriumi ametnikud. Sest mingil põhjusel on see probleem aastakümneid lahendamata. Sain täna jah-sõna nii rahandusministeeriumi asekantsleri käest kui justiitsministri käest, et nad on nüüd valmis selle probleemiga tegelema,” ütleb Karilaid lõpetuseks.

Komisjoni istungil osalesid justiitsminister Urmas Reinsalu, peaprokurör Lavly Perling, keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere, finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler ning politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroo (RAB) juht Madis Reimand. Veel olid istungile palutud esindajad justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talitusest, siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonnast ja rahandusministeeriumist.

Jaga artiklit

89 kommentaari

T
tim  /   22:31, 13. aug 2018
Poliitikud on raha pesemise pesupulber! Nüüd vahutavad.... Raha on poliitika kütus, mida väljastavad pangad ja ettevõtjad. Kui "tanklad" tühjad, siis ilmselt kuri karjas. Seega peavad vahusõja lõppedes pesumajad edasi tegutsema.
Ä
ätt.  /   07:47, 2. aug 2018
Korraldatakse festival,kutsutakse kokku hulk arvajaid,arvatakse midagi ja minnakse laiali.Samal ajal töötegemise asemel munetakse nii kaua kuni jama läheb nii suureks,et lombi taha paistab !
Vahelduseks võiks mõtiskleda "Kes on arvaja"??

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis