12 kommentaari

A
Ajaloo ilu  /   15:31, 2. aug 2018
Et B-17 lennuulatus oleks võimaldand Briti Saartelt Gröönimaani välja vedada võib veel uskuda , aga et P-38 isegi koos lisapaakidega oleks sinna välja vedand, on väheusutav. Võibolla siiski Islandilt Gröönimaale ?
J
JUHAN  /   13:21, 1. aug 2018
Kui 1942.aastast alates,, s.o et vahepeal möödunud 76 aasta jooksul on Gröönimaa jääkilp kasvanud 76-91 meetrit paksemaks, siis on see populaarne jutt mandrijää üleessulamisest ning ookeani pinna kiirest ning järsust tõusust ilmselt veidi etteruttav ning liialdatud. Kui pehmelt väljenduda.
J
JuSS  /   13:14, 1. aug 2018
Ma arvan, et haritud lugejale ei ole tarvis selgitada, et Lightning P-38 on propellerlennuk. 0n üldteda, et 1942 a. ei olnud veel mitte üheski lennuväes kasutuses reaktiivlennukeid. Esimesed rakettmootoritega hävituslennukid ilmusid 1944.a. kõigepealt Saksamaa lennuväkke. Aga turboreaktiiv-mootoritega lennumasinad tulid veelgi hiljem. Ning nii inglased kui ka ameeriklased oid reaktiivlennukite kasutusele võtul sakslastest maha jäänud.
Lõpuks räägib meie ajakirjanik, et "tänaseks on õhulaev täpsemalt identifitseeritud". Ilmselt on lugupeetud ajakirjanik lennundusküsimustes üsna võ.hklik. Lennukil ja õhulaeval on väga suur vahe. Õhulaev (aga nimetatakse ka dirižaabel või tsepeliin) on voolujooneline vesiniku või heeliumiga täidetud tohutusuur balloon, mis tõuseb õhku õhupalli põhimõttel ning liigub edasi kere külge kinnitatud mootorite jõul. Sellised riistapuud on üsna kohmakad, lendavad suhteliselt madalalt ja arendatav kiirus jääb enamasti 100 - 150 km/h kanti. Hävituslennuk Lighting P-38 on aga omapärase kaksikkerega (mille vahele jääb piloodikabiin) väike ja vilgas kahemootoriine hävituslennuk. Kuid kuna erinevalt teistest hävituslennukitest oli nendel märgatavalt pikem läbilend, ühe tankimisega maksimaalselt kuni 3640 km, siis kasutati neid päris palju just Atlandi meretee kontrollimiseks ning turvamisks, et kaitsta transpordilavu saksa allveelaevade rünnakute eest. Tegemist oli omapärase ja heade näitajatega lennukiga, mille maksimaalkiirus oli 666 km/h ja reisikiirus 443 km/h. makim lennukõrgus kuni 13km. ja ka relvastus oli päris hea. 1 20 mm kaliibriga automaatsuurtükk ja 4 suurekaliibrilist kuulipildujat. Külge võis kinnitada ka veel mitu 227 kg, rasskust pommi. 1941 - 1845 toodeti neid kokku üle 10 tuhande masina.
T
Tiit  /   14:38, 1. aug 2018
Hei Ju-55!
Siin sina eksid. Messerschmitt Me 262, kahe turboreaktiivmootoriga hävitaja ilmus juba 1942 aastal.
V
Vabandust  /   11:14, 1. aug 2018
kui ma eksin,aga minu meelest eskadron on ratsaväe üksus.Lennuväes oleks midagi "eskadrili" moodi.
  /   17:59, 1. aug 2018
euroliidu ajal see ükskõik - käib kadrill edasi
S
Sõjaasjanduse põhimõistetest  /   11:09, 1. aug 2018
ESKADRON - see on ratsaväeüksuus.
ESKADRILL on lennuväeüksus,
ESKAADER on mereväeüksus.
Aga nõuda, et diletantlikud ajakirjanikud neis asjus orienteeruksid oleks vist liialt palju nõutud.
M
mis teha  /   18:00, 1. aug 2018
nad selle lauristini õpilased
T
Teeline  /   23:35, 31. juuli 2018
Islandi jää Gröönimaal?
T
Tiit  /   04:31, 1. aug 2018
Leil on sobralik kauba, ehk jäävahetus.
J
ja  /   22:21, 31. juuli 2018
veel räägitakse mingist kliimasoojenemisest!
N
nipi  /   16:32, 31. juuli 2018
Paras neile

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis