"Olen mõne aja eest siiski öelnud Äripäevale, et rahapesu riske on Eestis alahinnatud. Üheksakümnendatest peale on eksperdid rahustanud, et Eestit selleks tegevuseks ei valitaks, küll aga oli meie piirkonnas selleks mugav koht Läti ja kaugemal palju hämaraid finantskeskusi," kommenteeris Ligi Danske panga rahapesuskandaali.

Ta lisas, et tema aeg rahandusministrina oli suuremas osas kriisihaldus ja ennetusmehhanismide loomine, sealhulgas uued regulatsioonid panganduses ja Euroopa pangandusliit.

"Rahapesu ei olnud rahvusvaheliselt peamine päevakorrapunkt, mitteresidentide hoiuseid vaadeldi rohkem finantsstabiilsuse küsimusena, sest mitu kriisiriiki oli läinud nende õnge, pidanud oma panku päästma ja vajanud siis välisabi ise," seletas Ligi.

Refereeritud artikli täistekst Delfis.

Eesti kaudu liigutati tunduvalt rohkem kahtlase taustaga raha, kui seni teada olnud, kirjutas Äripäev juuli alguses. Taani lehe Berlingske andmetel on Eesti filiaalist teadaolevalt 3,3 miljardi asemel läbi käinud koguni 7,1 miljardit eurot, millel on hämar päritolu.