(Tiina Kõrtsini)

Jüri Ratase valitsus kindlasti näeb ees seisvaid ning jämehäälestust nõudvaid suuri probleeme. Näiteks prognoositav elektrihinna kasv kuni kolmandiku võrra, kagupiiri väljaehitamise järjest kasvav hind, üha massilisemalt Lätti sõitvad aktsiisid, oluliste riiklike teenuste kadumine maapiirkondadest, lõputult venivad ja järjest kallinevad tervishoiu infosüsteemide arendused jne. Neile aga kas ei reageerita õigeaegselt ja mõistlikult või siis reageeritakse kummaliste peenhäälestustega hoopis muudes küsimustes.

Nõnda on avalikus agendas hoopiski riiklike asutuste nimevahetuse kavad, uuringute tellimine aktsiisipoliitika teemal, ministrite sisutühjad maakonnavisiidid jms.

Poliittehnoloogilise võimekuse lisamiseks on ministritoolile toodud tuntud PR-mees. Sisulisi reforme aga tiksuv valitsus enam ette ei võta, sest nagu ministrikohalt taandunud Ossinovski selgitas, on nüüd tähtis keskenduda valimistele. Vahest ainult justiitsminister Urmas Reinsalu, kellel on alati mingi üllatuslik plaan varuks, tuleb aeg-ajalt meedia tähelepanu köitmiseks välja mõne radikaalse ettepanekuga.

Kuna ka Eesti majandus on parasjagu eurotsooni rahapakkumise survel kasvamas, võimaldab detsembris vastuvõetav riigieelarve teha ohtralt kingitusi. Mis iseenesest pole üldse paha, kahju on vaid sellest, et valimised toimuvad vaid kord nelja aasta jooksul.

Kuidas jääb antud valimislubadustega? Tasub meenutada, mida lubasid täna võimul olevad erakonnad neli aastat tagasi. Keskerakond lubas 1000eurost miinimumpalka ning 60 tuhat uut töökohta. Samuti lubas Keskerakond alandada  elektri- ja võrgutasusid. Sotsiaaldemokraadid lubasid nelja aastaga tõsta miinimumpalga 800 euroni ning alandada sotsiaalmaksu väljaspool Harjumaad  30%ni. IRL aga näiteks lubas vanemahüvitise maksmist kuni lapse 4aastaseks saamiseni ning riigi poolt elatisraha maksmist neile üksikvanematele, kelle lapse teine vanem seda ei tee (riik nõuab hiljem tollelt raha sisse). Lubati ka Haigekassa reformimist nõnda, et kaoksid haiglatele ette antud raviraha limiidid ning raviraha seotakse iga konkreetse inimesega.

Taaskord tuleb tõdeda, et just jämehäälestust nõudvad lubadused on tänastel valitsuserakondadel jäänud täitmata. Kusjuures nii sotsid kui ka IRL/Isamaa on valitsuses olnud valimistest saadik. Kindlasti on aga ellu viidud hulk peenhäälestuslikke lubadusi, mis moodustavadki erakondade valimisprogrammidest lõviosa.

Ilmekas näide, kuidas praegune valitsus otsustas suure teema ära menetleda peenhäälestuslike võtetega, oli tselluloositehase rajamiseks Tartu lähistele eriplaneeringu algatamine. Selle juriidilise finessiga anti tehase rajajatele võimalus kohaliku kogukonna tahtest mööda minna, võimaldades tehase rajajatel teha üksnes hulga hästimakstud uuringuid. Valitsus selgelt alahindas selles saagas kohaliku kogukonna üksmeelt ja aktiivsust ning see oli nende poolt suur viga.

Peenhäälestusena serveeris valitsus ka sünnitusosakondade sulgemist maakonnahaiglates. Vaid nädalapäevad pärast Valga haigla sünnitusosakonna sulgemist tuli sealt Tartusse ruttaval kiirabil sünnitus vastu võtta maanteepervel. Erakorralise meditsiini praktikas ikka ette tulev juhtum, ent regionaalpoliitikale tugev tagasilöök. Noored pered said riigilt üpris jämedakoelise sõnumi, mida tähendab tänases Eestis keskustest kaugel elamine.

Peenelt väljendudes on valitsuse kommunikatiivne võimekus utreeritud ning organisatoorne paradigma paralüseeritud. Ehk jämedalt kokku võttes: vähem möla, pikem samm!

Jaga artiklit

20 kommentaari

Ü
Ülikooli lõpetaja  /   23:00, 31. juuli 2018
Minu meelest praegune valitsus tiksub õiges suunas. Hakkan õpetama lapsi koolis. Kohe saan ma 6000 eurot ühekordset toetust ja palka hakkan saama 1500 eurot kuus. Eelmised valitsused ei tõstnud õpetajate palku ja need olid alla tuhande.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis