Kumb on tugevam? Auto/masin vs inimene? Jalgsi liiklejal peab olema alati prioriteet! Ning roolikeerajad samaaegselt pole ju kunagi nutitelefoni vahtimas!
Paljud jalakäijad on väga hooletud, ninapidi nutikas või omas mullis ja astub järsku ülekäigurajale ja ei veendu, et ohutu on. Selge see, et ülekäigurajal on jalakäijal õigus, aga kuhu selle õigusega lähed kui autojuht ei märka.. paremal juhul haiglasse.. Jalakäija peab veenduma, et juht on teda märganud! Sama kehtib ka ratturite kohta.
"Kui üks liiklejatest (juht või jalakäija) peaks kogemata eksima, siis on võimalus liiklusõnnetust ära hoida teise liikleja poolt..." - seega siis, kui jalakäija peaks jätma veendumata, et kas autojuht on teda märganud, siis on viimasel hea võimalus teda märgata! Milline vägev loogika. Super!
Sellisesse kohta võiks ülekäiguraja asemele äkki üldse jalakäijatele tunneli teha. Pole raha? Aga vange on, kellest paljud kukkunud kinni just autoga seoses. Nendele labidad ja kirkad pihku nagu vanasti. Töö teeb ahvist inimese, aga niisama konutamine muudab ahviks tagasi.
ole ohtlikke ristmike,ohtlikke teid ,ohtlikke autosid.ohtlikud on inimesed,nii jalakäijad,kui ka autojuhid,kes tekitavad avariiolukordi.kas selle kuumaga on inimestel tähelepanu häired,et nad ei märka midagi,mis ümberringi toimub.päevagi ei möödu ilma avariideta ja veel mitmekaupa.
aga see üksi pole lahendus. Enamikes ülekäikudes on nad olemas, aga jalakäijatele põleb seal punane tuli. Kaua. Keerulistel ristmikel tuleb seista kolme foori taga, igaühe le kulub minut. Pole siis ime, et tänava ületamisel ollakse hoolimatud. Eriti veel bussipeatuses kui saabub vajalik buss. Mõistlik intervall on Lehola peatuses. Tammsaare tee ületamine on aga üle mõistuse.
Sõidan seal igapäevaselt ja tõesti on väga olukord väga halb kõigile - nii jalakäijatele kui autojuhtidele. Igal hommikul ütlen mõttes - palun pange foor!!! Täiesti tavaline on, et 1 jalakäija hüppab, (mitte ei astu rahulikult )teed ületama ja siis peatuvad 10-15 autot , et 1 jalakäija saaks üle minna. Seal on kindlat foori vaja!
Jalakäiad hoolige enda elust./ 30. juuli 2018 12:47
Vaadates mitu jalakäiat jääb auto alla ja mitu rongide alla leiame suure üllatusena, et autode alla hukkub ajnult 2 korda rohkem jalakäiaid kui rongide rataste all. Ning kas tõesti on autojuhid hoolietud või teevad autojuhid imet, hoolimatu jalakäiate elude päästmisel. hooli enda elust ja vaata enne tee ületamist, kas autojuht märkab sind
kle käia ja käia, õpi eesti keel ära, see sõna on käija/ 30. juuli 2018 12:53
autosid äkki on sadu kordi rohkem ka kui ronge? inimesed liiguvad autode vahel ju rohkem, kui rongide teel, mida sa võrdled? rongi alla enamasti jäädakse tahtlikult, auto alla mitte.
ka rongide ette jäädakse hooletusest nagu auto allagi/ 30. juuli 2018 12:58
jalakäiad on väga hooletud ja hüppavad auto teele, Üksik autojuht ei suuda alla ajada enda elust hoolivat jalaköiat, kes vaatab enne tee ületamist, kas autojuht teda märganud.
..jalakäija võib vaadata ja autojuht teda näha,siis autojuht vajutab gaasi,et tema ikka läbi saab sõita enne jalakäijat.Autojuhil alati kiire,kahjuks paraku nii on.See on tavaline,autojuhid sõidavad punase tulega ,st.ületades valgusfoore ja gaas põhjas.
Autojuhid kõik puha inglikesed, keegi ei kihuta, ettevaatamatu ei ole ja ammu enne ülekäigurada võtavad hoo maha, mitte ei kihutata täie hooga ülekäigurajani, et seal siis pidureid vajutada. Samateemaliste arutelude puhul ju sagedane repliik, et ega mina ei tea, mis need jalakäijad seal tee ääres seisavad, niisama pole mõtet hoogu maha võtta.
Kust sul üldse sellised andmed pärinevad? Kogu see ime tuleb sellest, et ega jalakäija linnakiirustel nii naljalt ka auto alla jäädes ära ei sure. Tegelikkus on see, et mitte autojuhid ei tee imet, vaid jalakäijad ei jää auto alla pidevalt reeglitele sülitavate ja mitte midagi märkavate autojuhtide kiuste.
liikuma kuhu? rohkem foore? niigi on igal sammul foor ja või see jalakäijaid peatab, ikka minnakse punasega. või mis pakud, mida linnavalitsus teha saab, hoiab igaühel käest kinni? inimesed ikka üldse ei vaata, kui teele astuvad, eriti lapsevankriga emad, lihtsalr lükkavad oma lapsevankri teele, vaatamata, kas autojuht neid märkas ja pidama saab. laps on nagu proovikivi siis, jube.
Kui jalakäija seisab, siis ütlevad autojuhid, et passib seal niisama, ega meie ei tea, mis ta seal seisab, kui julgeb teele astuda, siis on ettevaatamatu tormaja. Ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed (liiklusseadus).
näeb ette, et jalakäija on KOHUSTATUD enne veenduma, et juht märkas teda. aga seda nad ei tee, nad ei vaata auto poolegi, julmalt ette nina püsti, sest arvab endal olevat õigus.
Ja ongi nii, sest nagu ühelt hiljuti postitatult videolt oli näha, samas kohas muide, autojuht lihtsalt ei pruugi peatuda ja eeldab hoopis, et JALAKÄIJA PEATUB JA ANNAB LASEB AUTO MÖÖDA:
nõus,et foor oleks pidanud seal ammu olema. Siu väide, et ainult juhid on nahaalid ei pea paika . Sageli on peasüüdlane ikkagi jalgsi/rattal liikujad kes lihtsalt tormavad/sõidavad ette.
Meil oli TÄPSELT seal samas kohas üks väga ohtlik olukord. Meie olime autoga.. Kaks tüdrukut läksid väga hoogsa sammuga mööda kõnniteed. Miski ei osutanud sellele, et nad oleksid soovinud üle sebra minna. Hoogsa sammuga kõndisid ja hopsti tegid täisnurk-pöörde ülekäigurajale, kordagi peatumata või hoogu vähendamata (!!!) Mul käis külm jutt südame alt läbi ja pärast käed värsisesid tükk aega. Õnneks mu mees reageeris välkkiirelt ja tõmbas äkkpidurit. Õnnetus oli käega katsuda. Tagant järele mõtlen, et oleks pidanud auto seal samas kinni pidama ja tüdrukud korralikult läbi sõimama, et ehk oleks mõistus pähe tulnud. Kõik ei ole alati nii nagu paistab. Õnnetus, mis juhtub ülekäigurajal, ei ole alati autojuhi süü. Autojuht ei ole selgeltnägija! Jalakäia peab hoogu vähendama, seisatama ja veenduma, et autojuht märkas tema soovi üle tee minna.
Kaevaks autodele kohe sügava augu. Kogu elu ei saa ainult seaduste ja tuledega reguleerida. Varsti peab linnavalitsusest luba küsima kui naisega voodisse tahad minna. Lastele peab mast ja madalast õpetama enese alalhoiu instinkti.