Väikelapse ema ei lastud klaaspurgis beebitoiduga folgile (86)

Olukorda tunnistama sattunud festivalikülastaja sõnul pöördus turvaväravates hätta sattunud ema infopunkti. Naine kirjeldas, et oli lapse jaoks klaastaaras kaasa võtnud nii toitu kui vett, kuid sai turvameestelt soovituse pakkida need plastiknõudesse ümber. See käis aga ema põhimõtete vastu: "Poole jutu peal hakkas naine nutma," meenutab pealtnägija. Pisarad naist ei aidanud – keeld jäi keeluks.

Ürituse kommunikatsioonipealik Heli Luik ei salga, et selline juhtum tõepoolest aset leidis. Ta kirjeldab, et korraldajate andmetel viis ema lapse toidu koju ning naasis seejärel ilma klaastaarata. "Ümberpakendamine oli samuti soositud soovitus: lisaks klaasile on teisigi keskkonnasõbralikke materjale, näiteks bambus, papp või ka korduvkasutatav plastik," toob Luik välja.

Ditmar Martinson, festivali turvapealik, avaldab juhtumi pärast kahetsust. "Värske isana mõistan väga hästi seda kurbust, kui lapsega festivalile tulles rikutakse tuju juba väravas. Seetõttu soovitangi juba kodus meie reeglitega tutvuda ja nii üleliigseid sekeldusi festivali alal vältida," ütleb Martinson, et turvareeglid on kirjas nii ürituse kodulehel, teatmikus kui ka üleval festivali väravates. 

Heli Luik lisab, et kuigi pärimusmuusika festival püüdleb oma tegevustega loodussõbralikkuse poole, on turvareeglid kehtestatud inimeste ohutust silmas pidades. "Klaastaara on üks päris kõrge riskiga ohuallikas ja seda isegi juhul kui inimene ise ei ole pahatahtlik ega hooletu: näiteks võib klaaspudel maha kukkudes kildudeks puruneda," toob ta välja. 

Luige sõnul pole näha, et tulevikus tekiks võimalus klaastaara festivalialale lubamiseks. "Klaas on ja jääb ohtlikuks olgu selle sees alkohol, beebitoit või lihtsalt head soovid."

Luik lisab, et festivali korraldajad vabandavad siiralt tekitatud pisarate eest. "Meie seisukoht on, et turvatöötajad ei olnud antud juhtumi puhul liiga karmid, vaid täitsid neile festivali poolt antud juhiseid," lisab ta.