2
fotot
(AFP/Scanpix)

Kreeka pealinna Ateena lähistel nädal tagasi lõõmanud metsa- ja maastikupõlengutes hukkunute arv tõusis 30. juuli seisuga 91-ni. Teadmata on veel 25 inimese saatus. Suured metsatulekahjud on praegu ka Rootsis ja mitmel pool mujal, vahendab Süddeutsche Zeitung.

Ateena lähistel toimunud katastroof on Saksa tuleökoloogi Johann Goldammeri arvates väga dramaatiline ja meenutab möödunud aastal Portugalis juhtunut. Seal hukkus kahes metsatulekahjus üle 100 inimese.

Goldammeri sõnul on Vahemere äärsetes riikide maapiirkondades viimastel aastatel vähenenud kitse- ja lambakasvatus. Kui varem sõid kitsed ja lambad seal rohu ja põõsad toiduks ära, siis nüüd ehitavad inimesed hoopis puhkemaju, isutavad puid ja rajavad aedu.  Sellega kaasneb paraku hoopis suurem oht tule levikuks.

Kahjuks esineb tulekahjude põhjusena teadlikku süütamist. Samuti võib kahjutuli lahti pääseda inimeste ettevaatamatuse tõttu, näiteks grillitulest või kustutamata jäänud sigaretikonist. Ohtlikud on kuuma ja kuiva ilmaga ka põllumajandusmasinad. 

Rootsis on metsatulekahjude puhkemise peamine välgulöök. Õnneks on Rootsi hõredalt asustatud ning seetõttu ka oht inimesele väiksem. 

Järjest sagedamini puhkevate metsatulekahjude üks põhjustest on ka globaalne kliimasoojenemine, mis on muutnud ilmaolud ekstreemsemaks. Võib olla kindel, et kliima jääb ka edaspidi ekstreemseks ning Euroopas tuleb olla valmis järjest suuremate metsatulekahjude kustutamiseks, leiab tuleökoloog Johann Goldammer. 

Põlengud Euroopas mai algusest juuli lõpuni (Euroopa Komisjon / Copernicus)

Jaga artiklit

20 kommentaari

A
AJ  /   21:45, 31. juuli 2018
Tehnoloogia ja tehnika areneb, samas kriisiolukordade jaoks puudub võimekas tehnika ja ka kustutusvõtted. See voolikuga metsa kustutamine on ikka väga algeline, ka vee õhust allaheitmine 1-2 kuupmeetri kaupa pika aja tagant (vahepeal peab lendama uut kogust koguma) on vähemõjuv. Tuld peaks mingil moel lämmatama hapniku elimineerimisega, aga siis ollakse rohliste ja teiste kaitsjate poolt vastu - loomad ja putukad hävivad. Justkui nüüd ei häviks...
N
nojah  /   18:38, 31. juuli 2018
see kitse ja lambakasvatuse jutt oli kõige asjakohasem- varem sai sellest ärasöödud heinast ja põõsast liha, nüüd kulutatakse suvi läbi heinaniitmisele aedades kütust, aega ja raha, mis on vaid lolliks kohustuseks, kui krunti ei taha rämpsuhunnikuks teha- paraku on piiranguks ka loomakasvatusreeglid!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis