„On alles kuumus! Ei lasknud magadagi! Tegin küll kõik aknad lahti, aga õhk seisab ikka paigal nagu tujukas eesel.“ Sellised vestlused on sel suvel kohustuslikud. Kuumus on keelel ja meelel. Uudisteportaalide populaarseimate pealkirjade seast paiskuvad vastu: „Otsepilt Stroomi rannast", „Tervisenõu: kui sa selles kuumas ei higista, pöördu kohe arsti poole", „Kuidas jääkülmad joogid mõjuvad tervisele?". Kinnisvara firma reklaamib uusi kortereid lubadusega, et temperatuuri saad ise valida ning higistamine jääb minevikku.

Keda ilm ei huvitaks

Viimase kuumalaine ajal on sotsiaalmeedias liikvele läinud Õhtulehe artikkel 3. juulist, mille pealkiri teatab, et kuu on valdavalt vihmane ja jahe ning puhkajatel tasub vihmavari lähedal hoida. Pealkiri annab hea võimaluse hambaid teritada, kuid kui artikkel läbi lugeda, siis pole võimalik erilisi etteheiteid teha. 30-kraadist lämbepalavust ei luba isehakanud ilmatargad ega sünoptikud. 

Samas tõdevad kõik, et kuu teises pooles on võimaldab ilmataat välimõnusid nautida, mis tagantjärele on ju igati täppi läinud. Ja isegi kui kõik oleks oma ennustusega totaalselt rukkisse põrutanud, siis poleks see ilmatarkadelt sugugi leiba ära võtnud. Eestlase huvi ilmauudiste vastu on täiesti fenomenaalne. Kui me ei räägiks hetkel suvesoojast, siis kiruksime ühiskondlikult vihma ja jahedust. 

Suures osas maailmast on ilmateade peamiseks funktsiooniks ekstreemsustest teavitamine. Kui orkaani eest oleks tarvis keldrisse peitu minna või lumetormi üleelamiseks küünlaid ja konserve hankida, siis on ennetav info elu hinnaga, kuid muul ajal on ilmateate näol tegemist puhtakujulise meelelahutusega, kus säravad isiksused viskavad nalja, hormoone stimuleerivate kehavormidega naisteletöötajad pahandavad feministe või koorivad inimesed end ilmateadet lugedes üleüldse paljaks, nagu vahepeal üle maailma erinevates telekanalis kombeks oli. Eesti televaataja tolereerib samuti naljamehi ja näitsikuid, aga katsugu nad oma kehaga Hiiumaad ära varjata või pikemat prognoosi lugemata jätta! Siis on kuri karjas.

Samas on eestlase patoloogiline ilmahuvi igati mõistetav. Võime ju käega vihaselt rehmata, et meie armsa Maarjamaa kliima on ainult tosin kuud kesist suusailma, aga tegelikult oleme parasvöötme laiuskraadil ikka parajalt ära hellitatud. Just nimelt hellitatud! Sest mis saaks vaimu veel virgemana hoida, kui teadmatus selle ees, mis saab kuu või nädala pärast või lausa homme. Mañana-ühiskondades pole ju mingit vahet. Kui ei olnud tuju sel aastal maja soojustada, siis teed seda tuleval aastal. Või kui ei jõudnud täna päevitama, siis lähed homme. Meil käib pidev võidujooks ajaga, sest kunagi ei tea, kas tänane ilm järgmise aasta jooksul üleüldse kordub.

Lõunamaade kliimast kantud meelerahu võib eestlasele esmapilgul tunduda küll peibutav, kuid tegelikult oleme ilmselt pigem Tõnissoni arhetüüpi, kes hõikab „Mul loog lahti!“ ja pageb rehaga põllu poole. Ja eks oli Tõnisson oma ihnsusest ja kärsitusest põlistatud töökuses ju jõukas ka. Pole eestlastest kliimapagulasedki soojale maale jõudes pikemalt lebama jäänud. Ikka kukutakse kohe kuskil Austraalia istanduses puuvilju korjama või Ibiza ööklubis nõusid pesema. Tegema tööd, mida kodumaal relvaähvarduselgi ette ei võtaks. 

Ilm on ajast aega olnud eestlase pereliige, kelle kapriise tuleb tunda ja kelle eiramine võib olla hävitavate tagajärgedega. Ilmselt on väheks jäänud neid, kes sünoptikute juttu seetõttu kuulavad, et neil tõesti heinamaal loog lahti on, kuid tänavune suvi tõestab ilmekalt, et meie seljaajju talletatud ilmanärv võib peagi hakata taas reaalset kasu tooma. 

Kliimapagulased Eestisse

Kui kümnendi keskel Euroopat tabanud rändekriisil olid paljuski klimaatilised põhjused, siis nüüd hakkab vähemalt teatud perioodil elamiskõlbmatuks muutuma ka oluline osa niinimetatud Esimesest Maailmast. Mõistagi ei tähenda see põuast tingitud nälga ja veepuudust, mis paneks paadiga Vahemerd ületama, kuid kui tänaval pole võimalik kuumarabandust vältimata ringi liikuda, siis võib see panna kümned tuhanded vähemalt keskmisel elujärjel jaapanlased, ameeriklased, kanadalased või isegi kreeklased maailmakaardil näpuga järge ajama ja lennupileteid ostma.

Eesti on nende pelgupaigaks hiilgav paik. Paljasaarele lähedale kasiinosaari rajada lubanud Märt Sults võiks oma fookuse suunata hoopis mujale. Esiteks on kogu see Põhjamaade Las Vegase kontseptsioon nii eelmine sajand... No kes soovib tänapäeval siseruumides oma puhkust mööda saata. Naturaalne valgus võimaldab ju palju ägedamaid instagrami pilte teha! 

Ja teiseks aitaks kliimaturistidele oma piirkondade rajamine anda uus elu nii mõnelegi inimestest tühjaks jooksnud omavalitsusele. Hindakruvivat eksootikat lisaks võimalus tegeleda põlluharimise või marjade korjamisega. Nii et imporditud ukrainlaste asemel leevendaksid hooajalist tööjõukriisi jaapanlastest turistid, kes organiseeritud huvitegevuse eest pealegi maksaksid.

Jaga artiklit

1 kommentaar

P
Peter  /   04:37, 30. juuli 2018
See on nüüd tore kiidulaul küll sellele, et me kõik eksime ja eksivad ka ilmateenistused, aga tekib küsimus, et milleks siis ilmateenistus üldse on? See polegi nii väga odav lõbu, kui kõik kulud kokku lüüa. Aga ilma suudetakse ikkagi ette ennustada ainult 2-3 päeva. Pole see ju esimene kord, kus (riikliku) ilmaennustusega puusse pannakse. "Ilmatarkadest" pole üldse mõtet rääkida, igaüks saab ju aru, et see rohkem meelelahutus kui tõsiseltvõetav "teadusharu", aga nemad teevad seda tasuta, oma lõbuks..

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis