Vladimir Voinovitš (LIIS TREIMANN/Postimees/Scanpix)

Vene kirjanik Vladimir Voinovitš (26.09.1932-27.07.2018) suri reedel 85aastasena tõenäoliselt südameataki tagajärjel, vahendab Delfi.

Voinovitš hakkas luuletusi kirjutama sõjaväeteenistuse ajal aastatel 1951-55. Esimesena avaldas tema luulet Kertši ajaleht, kus töötas tema isa.

1960. aastal kirjutas ta luuletuse "14 minutit stardini", millest sai sisuliselt kosmonautide hümn. Kui kosmonaute vastu võtnud Hruštšov luuletust tsiteeris, sai Voinovitš üleöö kuulsaks.

1963. aastal ilmus romaan "Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused", mille peategelane Tšonkin on justkui segu Loll-Ivanist ja Švejkist. Selles kujutati nõukogude elu satiiriliselt ja seega polnud mõtet seda kirjastustele pakkudagi, kuid Samizdati kaudu levis romaan NSV Liidus laialdaselt.

1960. aastate lõpul läks Voinovitš nõukogude võimuga konflikti, kuna võitles inimõiguste eest ning kujutas teisteski teostes nõukogude elu satiiriliselt. 1980. aastal saadeti Voinovitš NSV Liidust välja ning järgmisel aastal võeti temalt ka kodakondsus.

1990. aastal Voinovitši kodakondsus taastati ning alates 1992. aastast elas ta peamiselt Venemaal.

Jaga artiklit

8 kommentaari

A
Ajalooline kogemus  /   15:53, 29. juuli 2018
No ma võin teid, kaltsakaid, ka vene vatiks nimetada, ega teie holopi hinged sellest muutu. 500 aastat vaesust, rumalust ja Kuldhordiga jeblamist on teinud oma töö. Kas te oma kaftanid olete juba seljast maha saanud? Ja habemed ajage ka maha, muidu te lilliputist tsaar vihastab ja laseb rattasse ajada.
A
Ajalooline kogemus  /   16:59, 28. juuli 2018
Voinovitš ei kartnud keda kuraditki, ütles, mida mõtles. Üks väheseid venelasi, keda võib respekteerida. Ülejäänud on endiselt sovjetid.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis