“On selline kuldne reegel, et sajast võõrliigist jääb kümme püsima ja nendest umbes üks muutub invasiivseks,” ütleb zooloog Tiit Maran.

See tähendab, et suurem osa sissetoodud taimi ja loomi ei suuda Eesti looduses kanda kinnitada ja isegi kui nad pidama jäävad, siis enamikul neist kahjulik mõju puudub. Mõni üksik uusasukas võib aga väga suurt kahju põhjustada – imetajatest kuuluvad meil “looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja” näiteks kährikkoer ja Ameerika naarits, taimedest Soskovski ja hiidkaruputk ning vee-elanikest mitmed vähiliigid.