Eesti uudised

Rahvusvaheline noortelaager annab isemoodi kogemuse

Nutivabadus: teismelised elavad kolm nädalat vabatahtlikult ilma mobiili ja internetita (10)

Asso Ladva, 27. juuli 2018, 12:26
IGA RIIK OMAMOODI: Parasjagu tutvustavad iga riigi osalejad oma kodumaa toite ja jooke.Foto: Aldo Luud
„See tundub noortele üliraske, kuuldavasti on mõneski peres enne suured arutelud, sest noored küsivad: „mis mõttes kolm nädalat telefonita?“ Laagris on aga lastel nii palju tegemist ja suhtlemist eakaaslastega, et siiani pole mitte ükski küsinud, kas ta saaks telefoni kasutada,“ on hetkel Eestis toimuva rahvusvahelise CISV Step Up programmi juht Marit Oimet nutivabaduse õigsuses veendunud.

Kuidas üks rahvusvaheline laager võib lapse endasse imeda, selle kohta toob Oimet näite mõne aasta tagant, kui üks tema juhitud gruppi kuulunud 11aastane tüdruk saatis terve laagri jooksul vanematele ainult ühe kirja: „Ta kirjutas, et kõik on hästi ja tegemist on palju. Siis kirjutas tüdruk ümber laagri päevakava ja alla oma nime.“

Iseseisvuse kool

CISV programmi omapäraks on see, et laagri päevakava, tegevused ja reeglid panevad paika noored ise. Nad peavad ületama keelebarjääri ja kultuurilised erinevused ning ühiselureeglites kokku leppima. Oimeti sõnul korraldavad täiskasvanud ära suured asjad ja loovad võimalused lastele tegutsemiseks: „Täiskasvanud on nagu turvavõrk, nad jälgivad, et kõik oleks ohutu. Noorte tegemistesse sekkuvad nad ainult siis, kui mingid tegevused ähvardavad käest ära minna.“

„Noored ise teevad, vastutavad, toimetavad,“ kirjeldab Oimet laagri toimimist. „Kui mingi asi läheb halvasti, siis õpivad nad ise sellest olukorrast ka välja tulema. Kõige parem ongi õppida iseenda vigadest.“

„Ühes laagris tuli lastel tuua iga osaleva riigi kohta välja stereotüüpseid fakte,“ kirjeldab Oimet vigade kaudu õppimist. „Üritus lõppes sellega, et sakslased nutsid ja teised vaatasid arusaamatuses ringi: „Mis me siis valesti ütlesime? Kas nad polegi natsid?““. Sellistel hetkedel peavadki täiskasvanud käivitama arutelu ja aitama lastel mõtestada fakte.

Mingit igapäevaselt korraldatud tõlkimist ei ole, kuid iga täiskasvanust delegatsiooni saatja või rühmavanem peab oskama inglise keelt, et vajadusel tõlkida: „11aastased suudavad ennast üksteisele keelt oskamata arusaadavaks teha, 14aastastel käib see juba raskemalt, aga igal juhul saavad nad hakkama. Enamasti oskavad kõik siiski inglise keelt.“

Maailm avardub

„Laste jaoks muutub maailm suuremaks, kui neil on sõbrad näiteks Filipiinidel või Prantsusmaal,“ räägib Oimet. „Muidu jooksevad maailma uudised lihtsalt silme eest mööda, aga siis hakkad erinevaid riike ja rahvaid märkama. Nad õpivad omavahel igapäevaselt suheldes, millised on kultuurilised erinevused. Mingid asjad või käitumised on tihedalt seotud kultuuritaustaga ja see võib eri riikides olla väga erinev.“

„Laagrist keegi otsest materiaalset kasu ei saa, kuid hiljem reisides on laagris tekkinud sõbrad kutsunud neid hotelli asemel enda poole,“ on Oimeti sõnul palju neid lapsi, kes on jäänud pärast ühist laagrit jätkuvalt suhtlema. „Mõned saavad veel aastate pärast kokku, käivad lihtsalt vastastikku külas.“

Päev CISV laagris maksab umbes 25 eurot. Kolme nädala peale teeb see arvestatava summa, kuid Oimeti sõnul pole see võrreldes teiste suvelaagritega kallis: „Selle summa sees on majutus, iga päev kolm söögikorda, paar ekskursiooni ja kõik tegevusteks vajaminevad vahendid-materjalid. Kuigi riigiti võib summa päris palju erineda, sest igal liikmesriigil on õigus ise juurdehindluse maht otsustada, et korraldamiskulud katta, siis Eestist välja minevatel noortel on olenemata sihtriigist osalustasu samas mahus. Tõsi küll, kaugemad sihtkohad muutuvad kokkuvõttes pisut kallimaks, sest laagritasule lisanduvad reisikulud.“

Kõik laagri täiskasvanud toimetavad vabatahtlikena. See on Inglismaal asuva peakontori nõue ja sellega tagatakse, et keegi ei tule laagrisse raha pärast, vaid ikka noortega tegelema.

Rändlustasust sõltuvuseni

„Kuna tegu on rahvusvahelise laagriga, siis nutiseadmete keelu eesmärk oli algselt hoopis teine,“ selgitab Oimet telefonide hoiule korjamise praktika ajalugu. „Mobiilside alguses olid väga suured rändlustasud ja nii välditi olukordi, kus mõni laps oleks teinud perele priske telefoniarve. Tänapäeval on olukord teistpidi, sest rändlustasud vähemalt Euroopas on väiksed, aga lapsi on tarvis nutiseadmetest eemale saada.“

Selles, et laagrisse saabuvate laste seas tehakse nutikorje, pole midagi erakorralist, sama praktikat kasutavad teisedki laagrid. Samas kolme nädala pikkust nutivabadust naljalt ei kohta, tavapäraselt antakse telefonid-tahvlid-vidinad kas õhtuks või mõneks päevaks ikka kätte.

CISV laagris saavad noored vanematega suhelda ainult välkposti teel, mida omakorda vahendab täiskasvanud saatja. Praktikas näeb see välja nii, et laps kirjutab kirja paberil valmis, annab selle koos ema-isa aadressiga oma delegatsiooni saatja kätte, kes kirja arvutisse toksib ja teele saadab. Kirjad vanematelt saavad noored samamoodi rühmavanema vahendusel paberi prinditud kujul.

Mis on CISV?

CISV (Children’s International Summer Villages – eesti keeles laste rahvusvahelised suvekülad) on pea 70 aastat tegutsenud rahvusvaheline rahuharidust pakkuv organisatsioon, mis paneb kuni kuuks ajaks koos elama noored erinevatest riikidest. Korraga on programmis 5-12 riigi delegatsioonid, ühest riigist tavaliselt neli noort ja neid saatev täiskasvanu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee