Pjotr Serebrjannikov-Gorski, kes on tegelikult Priit Hõbemägi, avaldas kunagi ajakirjas „Pikker” põhjapaneva uurimustöö „Kuidas levimuusikud vanasti elasid”. Kus  kirjeldatakse ka nüüdseks kadunud nähtust nagu kassasaba. Vaadake, siis polnud pangakaarte ega netipanka ega eraülekandeidki, niisiis oli kaks korda kuus kassasse järjekord. Nimi, allkiri, raha, sest enamasti tunti sind ammu nägupidi.

Aga võis juhtuda, et kassas lihtsalt polnud raha. Seepeale kirjeldab Pjotr Serebrjannikov-Gorski lootust, mis muusikutele, kes mainitud saba moodustasid, jääb, et ehk homme. „Näis, näis.”

Uurimus lõpeb kokkuvõttega: aga muidu elasid levimuusikud vanasti samamoodi, nagu praegu.

Ei miskit uut lähima kollase kääbuse all.

Tõsi, tollal võidi paar päeva, ülimalt, hiljaks jääda, muidu hakkasid parteilised noomitused lendama.

Aga noh nende mälupildikestega.

Aktivisti maailm

Auväärt lihtsameelsed muusikud, helitehnikud ja muu tore rahvas.

Te ei mõista Helen Sildnat. Kohe üldse. Te arvate, et ta on lihtsalt üks kontserdi või festivali korraldaja.

Ei. Neiu nimelt on see imelik asi, mille nimi on: aktivist. Seejuures kõige kangemat kraadi, kodanikuaktivist.

Ja neil on huvitav mõtlemine. Kuskil Ameerikas uuriti kord aktivistide hingeelu. Kui keegi väidab, et ma luiskan, otsin kohe lingi välja, muide. Igasuguste. Puudekallistajate, loomasõprade, vikerkaarlaste, täielik segapuder. Tuli välja, et neil kõigil on ülikõrge enesehinnang ja nad kõik põlastavad teisi inimesi.

Umbes nii, et mis sina ka maailma paremaks muutmiseks oled teinud, põhk tänavalt, aga mina vehkisin kolm tundi plakatiga!

Mispärast ma julgen väita, Helen Sildna ei saa üldse aru, mida te, kidraplõnnijad, juhtmevedajad, heeblinäppijad, temast tahate. Tema on ju kodanikuaktivist. Aasta kodanik. Ordenikavaler. Tunnustatud võitleja. Kooseluseaduse eest, sisserändajate eest, hoolivuse-sallivuse eest, mis küll lihtsamale rahvale üks roosa mull kokku on, aga lihtne rahvas on ju aktivisti meelest mõttetu lollakas. Ahne ka veel, mõtleb muudkui rahale. Aga  maailma paremaks muutmine? Kas tõesti käib lame materiaalsus nii ajudesse jne.

Sest kaege, aktivist usub, et suudab inimestega alati manipuleerida. Koputab südametunnistusele, kas sulle siis eesti muusika tutvustamine tähtis ei ole jne. Näiteks.

Näidake raha!

Aktivist, muide, kipub olema veendunud, et ta peabki tasuta saama. Räägin  loo.

Tahtsid aktivistid mult kunagi mingit tekstikest kuskile brošüürikesse. Mina, lurjus, küsima, palju maksate.

Toru otsas oldi vakka, nagu ma oleks  mingi ilge roppuse öelnud. Ja hakati halisema, et valus teema – enesetapud, nimelt – ja kõik teised žurnalistid tegid tasuta.

Ma olen kaabakas, see pole mulle mingi argument. Näidake raha. Vingerdasid, aga ju oli  mingi tähtaeg kukil ja leidus raha küll. Või veel. Minge mõne ilusa nimega MTÜ kontorisse, pangapealik istub selle kõrval urkas!

See ei puutu küll asjasse, aga igavene vingumine käis veel edasi. Ma olen enesetapjate suguvõsast, vanavanatädi üheksast tegid viis endale ise ära, ärge imestage, kui mind oksast või verest leiate, loomulik käik. Ma olen ise poonut alla lõiganud. Aga tuli ikka mingi aktivistiga ka rääkida. Ja raha neli kuud manguda.

Nii et, kõik velled ja sõsarad, tööhüpoteesiks jääb – teile ei kavatsetudki maksta. Et unustate ära, lööte käega, hakkate oma ahnust häbenema, sõnaga, käitute, nagu loll lihtrahvas aktivisti meelest peabki.

Jaga artiklit

5 kommentaari

N
Nojah  /   09:39, 31. juuli 2018
Eks looduses peab valitsema tasakaal. Selle avastasid ka Kingpool, Sammalhabe ja Muhv. Seega on vajalikud ka looduskaitse aktivistid.
P
Pinol ei ole mune kirjutada resümee   /   13:51, 28. juuli 2018
koeraga vananev lastetu naine, kes on enda isiksuse arengus madalamale arengutasemele kinni jäänud ja ei ole küpseks saanudki, sest ta ei tea, mis on ema olla ja mis isiksuse omadused lapsevanemaks olemine välja toob.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis