Õhtulehe juhtkirjale vastab siseministeeriumi sisejulgeoleku, korrakaitse ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt.

See on väga õigustatud ja tänuväärt küsimine, kui palju peaks idapiiri väljaehitamine Eestile maksma minema.

Seda on küsinud nii Politsei- ja Piirivalveamet kui ka siseministeerium. Veel mõned küsimused, mida me küsinud oleme: mille eest piir meid kaitsma peab? Mis on õiglane hind pidava piiri eest?

Kuid piiri pidevast kallinemisest on väär rääkida. Kui piiri väljaehitamine võeti kolme aasta eest eesmärgiks, siis puudus kindel teadmine, kui palju see maksab.

Alles projekti valmimisel selle aasta alguses selgus selle hind. Sellest peale pole mingit kallinemist toimunud. Varasemat maksumust saab pidada sinisilmseks eksimuseks, mis tehti liigsest survest ja kiirustamisest. Piir läheb kindlasti maksma 200 miljonit eurot – seda teame kindlalt ja see teadmine pole muutunud.

Kuid me oleme arvesse võtnud ka riski, et nafta maailmaturu hind võib tõusta, ehitusmaterjal võib kallineda, palgad tõusevad. See tähendab et aastaks 2026 võib kogu projekt kallineda 50 miljoni euro võrra. See hinnatõus võib olla suurem, kuid võib ka osutuda palju väiksemaks - seda me täna kindlalt ei tea. Piiri ülalpidamine maksab iga aasta umbes 13 miljonit eurot.

Piiriprojekti valmimiseni 8 aasta jooksul on hoolduskulud 70 miljonit eurot. Seega hoolduskulud, võimalik hindade kallinemine ja piir ise võivad, aga ei pruugi maksta kokku 320 miljonit eurot. Piir valmib etapiti – ehitust alustame kõige kriitilisemates lõikudes. Iga etapi valmimisel saame sellest õppida ja hinnata, mida järgmise lõigu ehitamisel paremini ja efektiivsemalt teha.

Arvestades vastava ehituse võimekusega kahjuks kiiremini kui 2026. aastaks piiri valmis ehitada ei saa. See ei sõltu aga mitte meie tahtest, vaid nii suure projekti puhul pole see Eesti ehitusturu suuruse tõttu kiiremini lihtsalt võimalik. Aga see on tark investeering. Kõike polegi võimalik otseselt rahalises vääringus võrrelda, aga tööjõud on alati kallim innovaatilisest tehnoloogiast ja Eesti oskab seda hinnata.

Palgata juurde tuhatkond piirivalvurit pole võimalik ja maksab kümneid miljoneid aastas, ka sala- ja relvakaubandust saab mõõta sarnaste numbritega. On aga kaks asja, millele hinnasilti mina panna ei oska. Üks neist on inimkaubandus. Teine on sõnum organiseeritud kuritegevusele, et Eesti piirist läbi ei pääse.

Jaga artiklit

13 kommentaari

Ä
ätt.  /   08:32, 11. aug 2018
Me ei vaja mingit piiri vaid lõuna euroopa eeskujul kes päästavad migrante Liibüa rannikuvetes tuleks meil avada migrantidele humanitaarkoridorid,et nad seal kaugel ei seaks merel ohtu oma elusid !
H
huvitav  /   19:16, 7. aug 2018
on see et juba vene ajal oli näha seda tõusiklust ja künismi

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis