Raha

Puust ja punaseks – kuidas eraisikuna oma põllu- või metsamaast kõige enam kasu lõigata?  

Eesti Maavara, 7. august 2018, 12:54
 
Maade tagastamise ajal said lühikese perioodi jooksul paljudest eraisikutest metsa- või põllumaa omanikud. Ka neist, kel puudus igasugune varasem kokkupuude maatulundusmaade haldamisega. Kahe aastakümne jooksul on paljud õppinud enda kinnistuid professionaalide tasemel majandama, aga mida teha, kui pole aega ega energiat, et oma vara ise hallata?

On mitmeid põhjuseid, miks nii paljud metsa- ja põllumaad Eestis kasutuseta seisavad. Kõige enam kuuleme, et oma maad hoitakse mustadeks päevadeks või pensionisambaks. Nii nagu ei tõuse maja väärtus, mis aastakümneid tühjalt ja remontimata seisab, nii on ka metsamaaga.

Iga mets jõuab ühel hetkel raieküpse vanuseni. Selleks, et oma metsa sortimendist ja vanusest ülevaadet saada, peaks iga metsaomanik omama metsamajanduskava. On oluline teada metsa olukorda, näiteks kuna su mets küpseks saab. Küps mets kaotab seistes väärtust – sõltuvalt sortimendist võib metsa väärtus viis aastat peale maksimaalse küpsuse saavutamist langeda kuni kolmandiku võrra! Seda põhjusel, et raugaeas puud on vastuvõtlikumad erinevate haiguste ja kahjurite levikule ning tormimurdudele.

Puiduturg on jõudnud läbi aegade kõrgeimale tasemele, mistõttu on paljud omanikud nüüd asunud oma küpset metsa majandama. Selleks, et metsa raiuda, on lisaks kehtivale metsamajanduskavale vaja taotleda raiepiletid, planeerida tööd ja väljavedu, leida vajalikud masinad ja töömehed, tagada langi uuenemine ning teostada pinnase järelhooldus. Lisaks on oluline leida raie teostaja, kes teeb tööd kvaliteetselt, sest vastasel juhul võib raiejärgne kinnistu korrastamine osutuda suureks lisakuluks. See eeldab põhjalikke teadmisi valdkonnast ning nõuab täiskohaga töö jagu aega ja pühendumist.

Kui metsaga ise majandamine osutub keeruliseks, tasub see usaldada asjatundjate kätesse. Kompleksteenust pakub näiteks Eesti Maavara OÜ meeskond, kes lisaks igakülgsele nõu andmisele pakuvad maaomanikele, kes tehinguni jõuavad, tasuta metsamajanduskava koostamist.

Metsamaa hind sõltub materjalist kinnistul:

- kui palju seda on

- millised on puuliigid

- milline on sortiment (jämepalk, peenpalk, oksad, hake jne)

- milline on materjali kvaliteet

- milline on puistu kasvukoht ja mis on mulla boniteet

Oluline on ka kinnistu asukoht ja ligipääs. Soojade talvede ajal võib soise pinnasega metsadest olla väljavedu võimatu teostada.

Ka välja renditud põllumaa pole hea pensionisammas

Paljud tublid maaomanikud on enda põllumaa rendile andnud, et vältida maa sööti jäämist või võsastumist, mis on kasulik kohalikule põllumajandusele. Kui aga lähtuda maaomaniku enda heaolust, siis pole põllumaa välja rentimine just kõige tootlikum investeering.

"Põllumaade rendihinnad on Eestis jätkuvalt võrdlemisi madalad ning senikaua, kuni maad antakse endiselt tasuta või vorstilati eest kasutada, pole ka lootust, et konkurents hinda kergitaks. Kuni see olukord säilib, on tootlikkust taotlevale maaomanikule rahaliselt mõistlikum põld realiseerida ja raha näiteks kasvõi hoiu-laenuühistusse paigutada," selgitas Eesti Maavara juhataja Marti Küttis.

Näiteks toob ta viie hektari suuruse põllu, mille kuju, ligipääs, mulla viljakus, asukoht ja varasem kasutus tagavad hinna 3500€/ha. Kinkelepinguga saadud kinnistu puhul tähendaks see, et 17 500€ suurusest müügisummast 3500€ ehk viiendik tuleb tulumaksuna riigile maksta. Allesjäänud 14 000€ tootlikkus oleks 12% protsendiga hoiuse puhul aastas 1680€. Renti makstaks selle eest aga 100€/ha, mis teeb aastaseks rendituluks 500€ ning ka selle pealt tuleb viiendik riigile loovutada. Vahe on seega neljakordne. Kinnistu müügi maksustamine sõltub sellest, kuidas kinnistu müüjani jõudnud on – selles osas tuleks enne realiseerimist konsulteerida asjatundjatega. 

Põllumaade hinnad on alates 2004. aastast enam kui kuuekordistunud, sest eurotoetused lõid põllumeestele saagi müügi kõrval olulise lisasissetuleku. PRIA toetusi kasutatakse enamjaolt just maaomanikele rendi maksmiseks, mistõttu on üldiselt rendilepingutes maksekuupäev pandud detsembri lõpuks, mil toetused laekuvad. Kui PRIA toetusi, mis ulatuvad kuni 145€/ha, detsembris välja ei maksta, võib rendimakse laekumine edasi lükkuda järgmise suveni, sest kevad nõuab põllumehelt algavaks hooajaks juba uusi investeeringuid.

„Meie poole pöördutakse hapuks läinud rendilepingutega enamjaolt kahel põhjusel: esmalt mitu aastat hilinenud rendimaksed, mille hilinemist põhjendavad põllumehed erinevate põhjustega, näiteks kehva hooajaga. Sellist edasilükkamist ja viivitamist talutakse kauem väikemates kohtades, sest kohaliku inimesega ei taheta tüli. Üks meie klientidest kartis ka näiteks, et põllumees ei lükka enam talvel tema sissesõiduteed lumest lahti, kui oma põllu kellelegi teisele rendib või müüb. Selgitasimegi talle, et vald maksab selle eest ega tasu selliseid manipuleerivaid ähvardusi tõsiselt võtta,“ rääkis Küttis. Ta tõdes ka, et väikestes kohtades on põllumehed tihtipeale sõlminud omavahel kartellikokkulepped, et üksteise maid üle ei võeta, mis nullib konkurentsi ja teeb uue rentniku või ostuhuvilise leidmise maaomaniku jaoks keeruliseks.

Ehkki põllumaade hinnad on ajaloo kõrgeimal tasemel, on turg samas ebastabiilne. Põllumajandussaaduste hindade suur kõikumine ning pindalatoetuste langemine on ainult üks osa selle valdkonna muredest. Sellise põua puhul nagu tänavu suvel on põllumehed hädas ka näiteks kahjuritega – ehk siis ajal, mil saagid paistavad tulevat niigi kehvad, peavad nad leidma veel lisaraha, et investeerida taimekaitsesse. See võib tuua kaasa makseraskusi (ka rendimaksetes), aga tõmbab hoogu maha ka põllumaa müügihindadel, sest kui langeb üldine nõudlus, langevad põllumaa hinnad.

Meie Eesti Maavara meeskonnas ei usu sellesse, et on olemas üks ja ainuõige viis oma maad majandada, mistõttu pakume laia spektrit teenuseid kõigile maaomanikele vastavalt nende vajadustele. Üks on aga kindel: kui juba majandada, siis teadlikult. Keegi meist ei proovi ise remontida torusid, autot, maja ning lisaks veel opereerida enda haiget põlve. Vahel lihtsalt tasub end asjatundjate kätte usaldada.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee