41 kommentaari

K
konts  /   23:57, 28. juuli 2018
Ilmselt suhtles Venemaal vaid intelligentidega. Kas töölisklass on kõntsakiht?
E
eesti kõnts  /   21:19, 27. juuli 2018
Huvitav, kas eestikeelne väljend "nii või naa" pole tulnud just meie naabritelt? "Nii"-l on küll eestkeelne tähendus aga mida tähendab "naa" ???
V
villu  /   14:59, 27. juuli 2018
ja peedud on siis kõntsakihi eliit???? igati loll lehm.
D
DMB 81  /   12:18, 27. juuli 2018
Mäletan oma aega vene kroonus, kus ohvitserid tihti vingusid, et kuidas on võimalik, et eestlased- gramotnõi narod kasutab põhjakihi väljendeid. Et ise ei oska vene keelt õieti, aga sõimavad nagu kolhoosnikuud. Hiljem Moskva ja Lenska poisid rääkisid, et kultuurne venelane ei ropenda, et see eristab neid maakatest ja lumpenproledest. Aga oli ka ohvitseride seal kuskilt kolkast pärit ropendajaid.
K
kolla  /   10:03, 27. juuli 2018
Petka oli paras viina,kepi ja elumees ja ma usun,et ta isegi võis seda väljendit kasutada,Kersna lihtsalt tsiteeris.
M
Maa Mees  /   10:38, 27. juuli 2018
Tsitaatide valikust tunneme . . . .kihti.
P
Pole kindel  /   12:20, 27. juuli 2018
Pakun et Petka suhtles pigem prantsuse keeles ja tol ajal polnud need roppused veel üldse levinud. Need tulid venelaste seas liikvele koos töölisliikumisega.
O
Oi kui raske on lugeda!  /   09:45, 27. juuli 2018
Kui keelest aru ei saa, siis pole mõtet huupi lahmida. Olen olnud 2 aastat nõuka armees. Töötasin 6 aastat Venemaal ja hetkel töötab minu juures üle kümne venekeelt emakeelena kasutavat inimest (naised). Kui kuulata kuidas vene inimesed omavahel suhtlevad, siis oi oi oi.
Nah ui - m...i peale. Ehk siis kasutatakse, kui kedagi otseselt m...i saadetakse. Poh ui - mööda pikki m...i. Kasutatakse, kui millegist või kellegist ükskõik on (suva). Nih uija - mitte m...igi (puudub Angelal :). Kasutatakse üllatus momendil ( "vaata, aga vaata" või "mis see siis on"). Kersna tsiteeris seda viimast.
Q
Qwert  /   09:59, 27. juuli 2018
Su kommentaari lugedes tuli meelde üks juhtum Saksa autobahnilt, kus venelasest mootorattur oli sunnitud teepervele peatuma ratta mootoririkke tõttu. Mööda sõitis politsei patrull. Peatus venelase juures, ja vanem politseinik küsis muidugi saksa keeles, et kas tõsine probleem. Venelane vastas ühe sõnaga, ja politseinik ütles nooremale kolleegile, et pisiviga. Meie abi pole vaja. Noor küsis, et kuidas kolleeg aru sai, mida venelane ütles, kui mõlemad sakslased vene keelt ei pursi ju. Vanem siis ütles, et piisab kahe venekeelse sõna teadmisest taolistel puhkudel, h...nja ja pi...dets. Viimane tähendab, et parandada pole midagi.
M
Maa Mees  /   10:44, 27. juuli 2018
Kasutatakse küll, see on tõsi, sa lihtsalt puutud kokku ainult venekeelse . . . .kihiga, nagu pealkirjas mainitud. Ka mina olen olnud nõukogude armees, viibinud palju venemaal ja töötan pidevalt firmades, kus on ka erinevast kihist venekeelseid inimesi. Seega võin sulle kinnitada, et vene seltskonnas vastab pealkirjas mainitu tõele. Mida madalam ja labasem, seda rohkem neid sõnu kasutab.
J
Jaan  /   09:33, 27. juuli 2018
Kui viitsite otsida, siis interneti avarustes on palju pilte Tallinna homobaaride avamispidudest ja alati on kohal Eesti kõntsakiht.
E
Ei midagi imstusväärset  /   09:23, 27. juuli 2018
Meie peavoolumeedia panustabki sellisele "kõntsakihile". Näiteks ERR! Kolmveerand saateajast pühendatud plaadimängimsele!
Soovitakse, et inimene ei mõtleks vaid ainult pidutseks. Pidudel on need n.. ja p.. väljendid tavalised.
M
Mees  /   09:05, 27. juuli 2018
Enamus lääne filme on siis kõnts. Ärge siis nii kettasse ka minge, kuigi mul po hh ui
E
Endel  /   08:55, 27. juuli 2018
Sepal ja Avandil on ropendamine taunitav?Kellegi n....i,millest pooled eestimaalased aru ei saa on suur kuritegu?
Ä
Ärme  /   08:07, 27. juuli 2018
paku üle. Nahhuj, pohhuj ja nihhujaa on venelastel tavalised tarbesõnad. Nagu meil kurat.
Õ
Õige!   /   23:12, 26. juuli 2018
idritt-tvaju-koren-dušu-boga-kresta-ibio-zelezobetono-mat!
H
hitto  /   22:12, 26. juuli 2018
Mitä vittua te vittuilette vittuilejalle?
F
final word  /   22:05, 26. juuli 2018
idite võ vse naxyi
H
hmm  /   21:21, 26. juuli 2018
Need n ja p sõnad on täpselt Lasnamäe "eestimaalaste" sõnavarast pärit.
S
seeb  /   17:55, 27. juuli 2018
Achzoo! Jürgen Ligi on siis kah Lasnamäelt!...
P
parisele  /   19:30, 26. juuli 2018
mine n...hhui
H
Huvitav, huvitav,  /   19:22, 26. juuli 2018
kas Kersna on mõtetelugeja ja seda ka sajandite taha, et ... Peeter I mõtles, et ....
Kui nii, siis on küll üks anne kaduma läinud ...
O
Ohh jahh  /   19:18, 26. juuli 2018
Kas kaalu lisamisrga on samaväärselt kahanenud peas olev hallollus
W
wimka  /   18:54, 26. juuli 2018
Ma tean lugupeetud pedagooge, kes kasutavad sõna "poohhui" ja seostavad seda jumalaga ... Kõnts? Ei, lihtsalt haritust on vähe.
Ü
Üks  /   18:35, 26. juuli 2018
paksemaid kõnsakihte on perekond Parised ise.
T
To:üks  /   12:57, 27. juuli 2018
Väga õige tähelepanek sul
K
kas  /   18:31, 26. juuli 2018
ke egi siin pyydis eesti "meediat " inglise BBC ga vorrelda ? BBC -d teevad daamid ja harrad ! eesti "meediat " teevad ste.pihulgustega segunenud ja nendega sarnanev grupp seltsimehi.
A
asdf  /   18:13, 26. juuli 2018
Meist idapool, venemaal võib televisioonis või raadios ropendamise eest vanglasse sattuda. Meist läänes aga, Rootsis, mitte ainult ropendamine massimeedias pole mitte vaid lubatud vaid seda võetakse kui iseenesest mõistetavat asja, see on lihtsalt osa keelest. Tuleb meelde üks seik Brasiilias toimunud jalgpalli MMil tehtud intervjuust USA fännidega, kus ajakirjanik palus neil lauda oma meeskonna toetuslaulu. Ameeriklased kohmetusid ja ütlesid, et ei saa, sest laul sisaldab ka roppusi. Selepeale ütles aga ajakirjanik: " We are from Sweedish radio, we can manage."
Kui keegi tahab olla nagu venelane, siis on see tema õigus. Ole pealegi. Aga vabas ühiskonnas võiks ka keelekasutus vaba olla.
Q
Qwert  /   18:37, 26. juuli 2018
Roskombadzori järgi on ainult neli venekeelset roppu sõna, mille kasutamine on karistatav. Üks sõna kajastab mehe suguelundit, teine naise oma, kolmas sugulist vahekorda ning neljas teatud tüüpi naisterahvast.
  /   11:15, 27. juuli 2018
Rumal naisterahvas arvas lihtsalt leidvat paraja momendi end Kersnast ülespoole upitada. Hale tõesti.
R
raudmees  /   18:06, 26. juuli 2018
Vene sõjaväes kasutasin kord klubi juures üht venekeelset rõvedust ise õieti tähendust mõistmata Raamatukogu juhataja haritud vene naine küsis kasma ise aru sain oma õeldust Pidin häbi pärast maa alla vajuma See oli õppetund kogu eluks
D
dmb 88  /   09:38, 27. juuli 2018
meenub ka, kuidas 30 a tagasi nooruke leitnant üritas meid üles rivistada, et linna peale kinno minna. Asi võttis aega, lõppes lausega "Stante võ nakonecto v stroi, n..hhui bljät", samal ajal läks tal selja tagant läbi imekaunis neiu santsastist. Võttis algaja ohvitseri näost ikka punaseks küll, kui lõpuks märkas...
T
tohmu  /   18:05, 26. juuli 2018
Kui Peeter I ütles nihhuija, mis pole tegelikult mingi ropendus, siis oleks Kersnalt amatöörlik teda tsenseerima hakata. Pealegi on kellegi na.hh.ui saatmine hoopis midagi muud. Naljakas muidugi, et mingi manona peab Peeter Esimest kõntsakihti kuulunuks. Aga Kersnale plusspunktid, et julgeb rääkida asjadest õigete sõnadega, mitte olla mingi rõve roosa multikulti poliitkorrektne lumehelbeke.
Q
Qwert  /   17:54, 26. juuli 2018
Roppused roppusteks vene keeles, ja iga venelane teab nende tähendusi, kuid kasvatatud inimene neid ei kasuta. See ei ole lihtsalt sünnis. Ei tea, kuidas praegu, kuid nõukogude ajal oli MRÜ ajakirjanduse tudengitel isegi loeng antud teemal, et nad tulevikus oma töös neid sõnu ei kasutaks, kuid teaksid, mida üks või teine 'mat' tähendab.
K
Kui kasutatakse põhjusega, asja pärast siis on  /   18:35, 26. juuli 2018
asi. Kui aga lihtsalt "sidesõnadena" ehk "artiklitena" siis on rõve.
M
maali  /   17:21, 26. juuli 2018
Saadame siis kollektiivselt härra kersna N...sse, ehk on tal seal parem ja ei reosta enam riigitelevisiooni eetrit selle meie riigi 100. juubelil.
J
juuli  /   17:50, 26. juuli 2018
See teema on täitsa pohlad.
Kersna saade oli kena vaadata,
tubli töö!
L
liisa  /   17:56, 26. juuli 2018
Ei olnud tubli töö, sest kersna ei uurinud järgi, mida ta seal eetris siis rahvale tegelikult ütles, BBC-s ei lubataks taolisel saatejuhil enam kunagi eetrisse minna.
O
oi BBC-s  /   07:42, 27. juuli 2018
öeldakse rohkemgi veel. Kersna kasutas ni. sõna, mitte po- ja na- söna. Pealegi olevat see dokumenteeritud väljend Peetri suust. Aga Parise poolt sihuke naiivne kirjatükike.
M
Mees  /   09:30, 27. juuli 2018
Mine siis mujale elama või hakka ise saateid tegema.
M
Maha kõik kes minuga nõus pole :)  /   11:04, 27. juuli 2018
See ju mede suur-salliv :)
Oi kuidas saalib, dolareerib, armastab, jne Ainukene mure et pead olema säärane ilus eebeniluu karva ja ... Kersna ilmselgelt ei kvalifitseeru sallitavate liigiks seega tuld!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis