Idapiiri maksumus kerkib nagu hea pärmi peal – 2015 loodeti hakkama saada 80 miljoniga, veel selle aasta algul 200 miljoniga. Tollane 2,5-kordne kallinemine pani korraks kõikuma isegi politseijuhi tooli. Kuid ühtäkki poliitikud mitte ainult ei leebunud politseijuhi suhtes, vaid südasuvises leitsakus käidi äsja välja veelgi kosmilisem summa – 320 miljonit.

Arvestades siseminister Andres Anvelti öeldut, et riigi julgeoleku küsimusi ei saa taandada vaid rahale, ei pruugi ka too 320 miljonit viimaseks summaks jääda. Pealegi vajab kõrgtehnoloogiline piir ka edaspidi kulukat hooldust, milleks on plaanitud kulutada igal aastal 13 miljonit eurot. Omaette teema on seegi, miks 2015.aastal alustatud piiri uniloomatempos rajamisega peaks valmis saadama ales 2026.aastal.

Mida aga võidab Eesti sellsisest piirist peale selle, et seda rajavad ja hooldavad firmad saavad pikaajalisi tellimusi, kosutades majandust ja pakkudes tööd paljudele? On selge, et sõjalist rünnakut rajatav piir kinni ei pea, võimaldades vaid piiriületuse fikseerida. Ebaseaduslike piiriületuste ärahoidmiseks tundub 320-miljoniline Maginot´ liin pehmelt öeldes ülepingutatuna, eriti olukorras, kui lõuna- ja põhjanaabri piir pole ligilähedaseltki samal tasemel turvatud. Massilise rahvarände vallandudes ei pruugi horde peatada ka kavandatav piir.

Või on meil salakaubaveo maht üle idapiiri kümnetes ja sadades miljonites eurodes, mille tõkestamiseks oleks õigustatud 320 miljoni euro kulutamine? Piiri rajamisest eeldatav tulu peaks ju olema suurem kui kulu. Liiati saab salakauba liikumist reguleerida ka majanduslike ja maksupoliitiliste otsustega nagu praegu Läti piirikaubandus on aktsiisitõusu otsene tagajärg.

Kindlasti pole õige suhtumine, et riigikaitse ja julgeolekuteemadel pole õige mitte ainult kritiseerimine ja küsimuste esitamine, vaid nende käsitlemine üleüldse. Selle kinnituseks ongi mõne aastaga neljakordseks kerkinud idapiiri maksumus. Keegi pole aga selgitanud, kas me saame selle raha eest vastu ka neli korda rohkem turvalisust. Rääkimata sellest, kui palju õhku on sellesse summasse sisse kirjutatud ning kas tegu pole lihtlabase raiskamisega julgeoleku kattevarjus.  

Jaga artiklit

15 kommentaari

R
rajage  /   17:03, 26. juuli 2018
penoplastist Suur Müür, nagu oli ühe vene kirjaniku Sorokini raamatus. Odav ja pealtnäha võimas. Värvige graniidikarva ära ja keegi ei tule. Võib teha ka Hiina müüri koopia.
S
Sass  /   12:19, 26. juuli 2018
Pakun, et see summa sisaldab ~ 30-40% "määrdeainet" otsustajatele. Elu Eesti Vabariigis on seda näidanud ja demonstreerib jätkuvalt!
Kuid neid "otsustajaid" kaitsevad viimase viieteistkümne aastaga seaduste muudatustega ja uute seadustega kindlustatud ringkaitse , samuti "oma jopedega" täidetud uurimis-, järelevalve- ja karistusasutuste juhtivad kohad,

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis